Euroopa Liit

Mis see on ja kuidas toimib?

Väljaandes antakse ülevaade Euroopa Liidust (EL) ja selle toimimisest.

Esimeses osas selgitatakse lühidalt, mida EL endast kujutab.

Teises osas „Mida Euroopa Liit teeb?“ kirjeldatakse, mida EL võtab 35 eri valdkonnas ette selleks, et parandada inimeste elu Euroopas ja ka kaugemal.

Kolmandas osas „Kuidas teeb Euroopa Liit otsuseid ja võtab meetmeid?“ kirjeldatakse ELi otsustusprotsessi keskmes olevaid institutsioone ja seda, kuidas nende otsustest saavad teod.

  HTML PDF PRINT
Käesolev väljaanne on saadaval järgmistes vormingutes. HTML PDF General Report Paper General Report

1 Euroopa Liidust lühidalt

Euroopa Liit (EL) on ainulaadne 27 Euroopa riigi majandus- ja poliitiline liit.

ELi eelkäija loodi teise maailmasõja järellainetuses. Esimene samm oli edendada majanduskoostööd: idee seisnes selles, et riigid, kes üksteisega kauplevad, muutuvad majanduslikult vastastikku sõltuvaks ja väldivad seega suurema tõenäosusega konflikte. Tulemus oli Euroopa Majandusühendus, mis loodi 1958. aastal algse eesmärgiga suurendada majanduskoostööd kuue riigi vahel: Belgia, Saksamaa, Prantsusmaa, Itaalia, Luksemburg ja Madalmaad.

Hiljem ühines veel 22 riiki (Ühendkuningriik lahkus EList 2020. aastal) ning loodi suur ühtne turg (tuntud ka kui siseturg), mis jätkab arenemist, et saavutada oma täielik potentsiaal.

Liit, mis oli alguses puhtmajanduslik, on arenenud ühenduseks, mis hõlmab paljusid eri poliitikavaldkondi alates kliimast, kesk­konnast ja tervisest kuni välissuhete ja julgeoleku, õiguse ja rändeni välja. See areng kajastus nime muutumises Euroopa Majandusühendusest Euroopa Liiduks 1993. aastal.

EL on pakkunud enam kui poole sajandi vältel rahu, stabiilsust ja jõukust, aidanud tõsta elatustaset ning võtnud käibele Euroopa ühisraha euro, mida kasutavad nüüd oma rahana ja millest saavad kasu rohkem kui 340 miljonit ELi kodanikku 19 riigis.

Piirikontrolli kaotamise tulemusena ELi riikide vahel saavad inimesed reisida vabalt peaaegu kogu Euroopa mandril. Lisaks on märksa lihtsam elada ja töötada mõnes teises Euroopa riigis. Igal ELi kodanikul on õigus ja vabadus valida, millises ELi riigis ta soovib õppida, töötada või pensionipõlve veeta. Iga ELi riik peab kohtlema tööhõive, sotsiaalkindlustuse ja maksustamisega seotud küsimustes ELi kodanikke täpselt samamoodi kui omaenda kodanikke.

ELi majanduse peamine liikumapanev jõud on ühtne turg. See võimaldab enamikul kaupadel, teenustel, rahal ja inimestel vabalt liikuda. ELi eesmärk on laiendada seda tohutut ressurssi teistessegi valdkondadesse, nagu energia, teadmised ja kapitaliturud, kandmaks hoolt selle eest, et eurooplastel oleks võimalik saada sellest võimalikult suurt kasu.

EL on jätkuvalt keskendunud ELi tegevust juhtivate institutsioonide läbipaistvamaks ja demokraatlikumaks muutmisele. Otsused tehakse nii avatult kui võimalik ja võimalikult lähedal kodanikule. Otse valitud Euroopa Parlamendile on antud laiemad volitused ning liikmesriikide parlamentidel, kes töötavad kõrvuti Euroopa institutsioonidega, on suurem roll.

EL juhindub esindusdemokraatia põhimõttest, mis tähendab, et kodanikud on ELi tasandil otse esindatud Euroopa Parlamendis ning liikmesriigid on esindatud Euroopa Ülemkogus ja ELi nõukogus.

Euroopa kodanikke julgustatakse panustama liidu demokraatiasse, avaldades arvamust ELi poliitika kohta selle väljatöötamise ajal või esitades soovitusi kehtivate õigusaktide ja poliitikameetmete täiustamiseks. Euroopa kodanikualgatus võimaldab kodanikel rohkem sõna sekka öelda ELi poliitikas, mis mõjutab nende elu. Kodanikud võivad esitada ka kaebusi ja päringuid, mis on seotud ELi õiguse kohaldamisega.

Euroopa Liidu lepingus on sätestatud järgmist: „Liit rajaneb sellistel väärtustel nagu inimväärikuse austamine, vabadus, demokraatia, võrdsus, õigusriik ja inimõiguste, kaasa arvatud vähemuste hulka kuuluvate isikute õiguste austamine. Need on liikmesriikide ühised väärtused ühiskonnas, kus valitsevad pluralism, mittediskrimineerimine, sallivus, õiglus, solidaarsus ning naiste ja meeste võrdõiguslikkus.“ Need väärtused on euroopaliku elulaadi lahutamatu osa.

Inimväärikus on põhiõiguste tegelik alus ning seda tuleb austada ja kaitsta.

Euroopa kodanikuks olemine tähendab ka poliitilisi õigusi. Igal täiskasvanud ELi kodanikul on õigus kandideerida ja hääletada Euroopa Parlamendi valimistel kas oma elukohariigis või päritoluriigis.

Võrdsus tähendab seda, et kõikidel kodanikel on seaduse silmis võrdsed õigused. Naiste ja meeste võrdsuse põhimõte on kogu Euroopa poliitika ja Euroopa lõimimise alus. Seda põhimõtet kohaldatakse kõikides valdkondades.

EL tugineb õigusriigi põhimõttele. Kõik, mida EL teeb, põhineb aluslepingutel, milles ELi liikmesriigid on vabatahtlikult ja demokraatlikult kokku leppinud. Õigust ja õiglust kaitseb sõltumatu kohtusüsteem. ELi riigid on jätnud ELi õigusega seotud küsimuste lõpliku lahendamise Euroopa Kohtu pädevusse ja Euroopa Kohtu otsustest peavad kinni pidama kõik.

Inimõigused on kaitstud ELi põhiõiguste hartaga. Nende õiguste hulka kuulub õigus olla vaba diskrimineerimisest soo, rassilise või etnilise päritolu, usutunnistuste või veendumuste, puude, vanuse või seksuaalse sättumuse alusel, õigus kaitsta oma isikuandmeid ja õigus saada juurdepääs õigusemõistmisele.

2012. aastal anti ELile rahu, lepitamise, demokraatia ja inimõiguste edendamise eest Euroopas Nobeli rahupreemia.

ELi liikmesriigid ja institutsioonid

ELi tuumiku moodustavad 27 liitu kuuluvat riiki ja nende kodanikud. EL on ainulaadne selle poolest, et kuigi kõik liikmesriigid on iseseisvad riigid, on nad teatava osa oma suveräänsusest ühendanud valdkondades, kus on mõistlik teha koostööd.

Praktikas tähendab see seda, et liikmesriigid delegeerivad osa oma otsustusõigusest enda loodud ühistele institutsioonidele, et otsuseid ühist huvi pakkuvates konkreetsetes küsimustes saaks teha demokraatlikult ELi tasandil.

Otsuste tegemisse ELi tasandil on kaasatud mitu institutsiooni, eelkõige

  • Euroopa Parlament, mis esindab ELi kodanikke ja mille liikmeid valivad otse kodanikud;
  • Euroopa Ülemkogu, mis koosneb ELi liikmesriikide riigipeadest või valitsusjuhtidest;
  • nõukogu (mida nimetatakse ka Euroopa Liidu Nõukoguks), mis esindab ELi liikmesriikide valitsusi, ning
  • Euroopa Komisjon, mis esindab ELi kui terviku huve.

Euroopa Liidu liikmesriigid aastal 2020


Otsuste tegemisel ja õigusloomes mängivad rolli ka liikmesriikide parlamendid, samuti kaks nõuandvat organit. Need on Euroopa Regioonide Komitee, mis koosneb piirkondlike ja kohalike omavalitsuste esindajatest, ning Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee, kuhu kuuluvad töövõtjate ja tööandjate organisatsioonide ning sidusrühmade esindajad.

Üldjuhul teeb uue õigusakti ettepaneku Euroopa Komisjon ning selle võtavad vastu Euroopa Parlament ja nõukogu.

Nõuandvad organid (Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee ning Euroopa Regioonide Komitee) ja liikmesriikide parlamendid osalevad protsessis sellega, et nad esitavad ettepanekute kohta arvamuse, eeskätt subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõttest lähtudes. Subsidiaarsus tähendab seda, et kui välja arvata need valdkonnad, kus ELil on ainupädevus, võtab EL meetmeid ainult juhul, kui tegutsemine on ELi tasandil tõhusam kui liikmesriigi tasandil. Proportsionaalsuse põhimõtte alusel peab ELi tegevus piirduma vaid sellega, mis on vajalik ELi aluslepingute eesmärkide saavutamiseks (vt allpool).

Seejärel rakendavad vastuvõetud ELi õigusakte liikmesriigid ja asjaomased ELi institutsioonid. Käesoleva väljaande kolmas osa sisaldab rohkem teavet selle kohta, kuidas EL otsuseid teeb ja kuidas ta neid ellu viib.

ELi aluslepingud

Kogu ELi tegevus tugineb aluslepingutele, mille on vabatahtlikult ja demokraatlikult heaks kiitnud kõik ELi riigid. Aluslepingutes on sätestatud Euroopa Liidu eesmärgid, eeskirjad ELi institutsioonidele, otsuste tegemise kord ning suhted ELi ja selle liikmesriikide vahel.

Mõnel juhul ei osale ELi poliitikameetme elluviimises kõik liikmesriigid. Näiteks, ehkki euro on kogu ELi ühisraha, hõlmab euroala praegu vaid 19 liikmesriiki – Taani on sellega ühinemisest loobunud ja ülejäänud riigid ei vasta veel ühinemiskriteeriumidele. Kakskümmend kaks liikmesriiki kuuluvad Schengeni alasse, mis võimaldab passivabalt liikuda, samal ajal kui viis liikmesriiki on säilitanud oma piirikontrolli.

Tulevikku vaadates

Et Euroopa projektiga õigel kursil püsida, esitas eelmine Euroopa Komisjoni president Jean-Claude Juncker oma 2016. aasta kõnes olukorrast Euroopa Liidus positiivse tegevuskava liikumiseks Euroopa suunas, mis hoiab, kaitseb ja avardab võimalusi. Seda sõnumit toetasid nii Euroopa Parlament kui ka ELi 27 liikmesriigi liidrid 16. septembril 2016 Bratislavas peetud tippkohtumisel.

Töö positiivse tegevuskavaga jätkus – 2017. aasta märtsis avaldati komisjoni valge raamat Euroopa tuleviku kohta, milles pakuti viit stsenaariumi selle kohta, milline võiks EL olla aastaks 2025. Pärast valge raamatu avaldamist panustas komisjon aruteludesse mitme temaatilise aruteludokumendiga, milles ELile pakuti erinevaid valikuvõimalusi sellistes poliitikavaldkondades nagu Euroopa sotsiaalne mõõde, üleilmastumise ohjamine, majandus- ja rahaliidu süvendamine, Euroopa kaitseküsimuste tulevik ning ELi rahanduse tulevik.

Eelolevatel aastatel ootavad Euroopa Liitu ees nii võimalused kui ka katsumused. Euroopa Parlamendi valimised 2019. aastal ja Rumeenias Sibius 9. mail 2019 peetud Euroopa tuleviku teemaline erakorraline tippkohtumine andsid ELile võimaluse kinnitada oma kohustust tegeleda küsimustega, mis inimestele tõepoolest korda lähevad.

Komisjoni president Ursula von der Leyen on teatanud kavast kutsuda kokku Euroopa tulevikku käsitlev konverents, kus eurooplased võivad avaldada arvamust liidu juhtimise ja selle taotletavate eesmärkide kohta. Konverents algab 2020. aastal ja kestab kaks aastat. Osaleda võivad igas vanuses ja kõikidest ELi piirkondadest pärit inimesed, aga ka kodanikuühiskonna ja Euroopa institutsioonide esindajad.

2 Mida Euroopa Liit teeb?

Käesoleva väljaande teises osas esitatakse kokkuvõte ELi tegevusest 35 poliitikavaldkonnas koos kasulike linkidega lisateabele.

Rahvatervis


Euroopa Komisjoni värskeima teabe (sealhulgas reisisoovitused) saamiseks koroonaviiruse (COVID-19) puhangu kohta palun klõpsake siin.

Euroopa Liit peab oma kodanike tervist väga tähtsaks. ELi tervishoiupoliitikaga täiendatakse liikmesriikide strateegiaid kandmaks hoolt selle eest, et kõik ELis elavad inimesed on kaitstud tõsiste piiriüleste terviseohtude eest ja kõigil on juurdepääs kvaliteetsetele tervishoiuteenustele.

Kuigi tervishoiuteenuste korraldamine on liikmesriikide ülesanne, täiendab EL liikmesriikide poliitikat, et saavutada ühised eesmärgid. ELi roll valmistumisel tõsisteks piiriülesteks terviseohtudeks ja nendele ohtudele reageerimisel on oluline, et kaitsta eurooplasi. See hõlmab meetmeid, mis on seotud vaktsineerimisega, võitlusega antimikroobikumiresistentsuse vastu ning pandeemiliste ja muude nakkushaiguste, näiteks Ebola viirusnakkuse ennetamise ja piiramisega. Samuti võimaldab ELi tervishoiupoliitika saavutada ressursside koondamise teel mastaabisäästu ning aitab riikidel lahendada ühiseid probleeme, sealhulgas tegeleda krooniliste haiguste riskiteguritega või mõjuga, mida avaldab tervishoiusüsteemidele eluea pikenemine.

Video:

Mida EL teeb?

ELi tervishoiupoliitikas keskendutakse tõsiste ELi-üleste terviseohtude kõrvaldamisele, haiguste ennetamisele ning selle tagamisele, et kõigil oleks võrdne võimalus olla terve ja pääseda ligi kvaliteetsetele tervishoiuteenustele. Elanikkond, kelle tervis on korras, on hea ka majandusele, ning seepärast püüab EL tagada ELis tulemuslikud, kättesaadavad ja paindlikud tervishoiusüsteemid.

EL tegutseb aktiivselt mitmes valdkonnas, näiteks suurendab suutlikkust, et laiendada vaktsiinide kasutuselevõttu, koondab teadmisi vähktõve kohta, edendab tervislikke eluviise ja võitleb tubakaalaste õigusaktide kaudu suitsetamise vastu. Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskuses hinnatakse tekkivaid ohte, et ELi ja liikmesriikide tervishoiuasutused saaksid neile kiiresti reageerida. Selleks et tagada patsientidele parim ravi, peavad kõik ravimid saama ELis enne turuletulekut liikmesriigi või ELi tasandil (Euroopa Ravimiameti kaudu) heakskiidu.

ELi tervishoiupoliitika rakendamise põhivahend on ELi kolmas terviseprogramm. Selle 449 miljoni euro suurusest eelarvest rahastatakse ELi tasandil elluviidavaid koostööprojekte ja liikmesriikide tervishoiuasutuste ühismeetmeid ning toetatakse vabaühendusi ja koostööd rahvusvaheliste organisatsioonidega. Peale selle investeeritakse programmi „Horisont 2020“ raames 7,5 miljardit eurot tervisega seotud teadusuuringutesse ja innovatsiooni, samal ajal kui Euroopa ühendamise rahastu, ELi struktuurifondide ja Euroopa investeerimiskava kaudu investeeritakse tervishoiutaristusse ja tervishoiu digiteerimisse.

Euroopa ravikindlustuskaart aitab reisijatel saada ravi, kui nad haigestuvad mõne teise ELi riigi külastamise ajal, samal ajal kui piiriülest tervishoidu käsitlevates ELi õigusaktides on sätestatud õigused, mis on kodanikel siis, kui nad ületavad piiri plaanilise ravi saamiseks. Euroopa tugivõrgustike kaudu jõuavad haruldase või keerulise haigusega patsientideni parimad eksperditeadmised, ilma et neil tuleks lahkuda selleks oma kodumaalt.

Kliimameetmed ja Euroopa roheline kokkulepe

EL teeb tööd selle nimel, et vähendada kasvuhoonegaaside heidet, minna üle keskkonnasäästlikule, vähese CO2-heitega ja jätkusuutlikule majandusele ning tegeleda kliimamuutuste vältimatute tagajärgedega.

EL võtab kliimamuutustega seotud meetmeid reageerimaks muutustele Maa kliimas, eelkõige ülemaailmsele temperatuuritõusule, mis on tingitud inimtegevusest põhjustatud kasvuhoonegaaside heite suurenemisest. Keskmise temperatuuri tõusul on palju tagajärgi, sealhulgas tugevamad ja sagedasemad äärmuslikud ilmastikunähtused, nagu üleujutused, põuad ja tormid. Peale selle, et sellised ilmastikunähtused kujutavad otsest ohtu inimestele, võivad nad ka ohtu seada toiduainete tootmise ja tekitada veepuuduse, mis võib omakorda kaasa tuua nälja, piirkondlikud konfliktid ja massilise rände.

Video:

Mida EL teeb?

Et hoida kliimamuutused allpool ohtlikku taset, on rahvusvaheline kogukond kokku leppinud, et ülemaailmse kesk­mise temperatuuri tõus tuleb hoida tublisti alla 2 °C võrreldes industrialiseerimiseelse ajajärgu tasemega, seades tõusu piiriks 1,5 °C. ELil on olemas mitmesugused poliitikameetmed ja vahendid, mille abil vähendada heidet ja kiirendada üleminekut vähese CO2-heitega majandusele. ELi kohanemisstrateegiaga edendatakse selliseid meetmeid nagu üleujutustõkete rajamine, põuda taluvate põllukultuuride aretamine ja ehituseeskirjade muutmine.

Kliimamuutuste tähelepanuta jätmine võib minna ELile ja ülejäänud maailmale kalliks maksma. Samas annab üha suurenev nõudlus keskkonnahoidliku tehnoloogia järele võimaluse teha uuendusi, ajakohastada tööstust ning luua keskkonnahoidlikke töökohti ja keskkonnahoidlikku majanduskasvu. Kliimameetmed on nüüd lõimitud kõikidesse ELi peamistesse rahastamiskavadesse ja 20% ELi eelarvest aastateks 2014–2020 kulutatakse kliimaga seotud algatustele.

EL juhib ülemaailmset võitlust kliimamuutuste vastu, eelkõige ergutades rahvusvahelist kogukonda püsima Pariisi kokkuleppe sõlmimisel võetud kursil ja rakendama seda kokkulepet kogu maailmas.

Millisel maailmajaol õnnestub saada 2050. aastaks esimesena kliimaneutraalseks – selles küsimuses peitub nii tänapäeva suurim mure kui ka võimalus. Selle eesmärgi saavutamiseks on Euroopa Komisjon esitanud Euroopa rohelise kokkuleppe – ambitsioonikaima meetmete paketi, mis peaks võimaldama Euroopa kodanikel ja ettevõtjatel saada kasu kestlikust üleminekust rohelisele majandusele.

ELi kliimapoliitika nurgakivi on ELi heitkogustega kauplemise süsteem, mis aitab kulutõhusalt vähendada Euroopa tööstuse, elektrijaamade ja lennuliikluse heidet. ELi riigid on kokku leppinud ka riiklikes eesmärkides, et vähendada heidet teistes sektorites, nagu transport, hooned ja põllumajandus.

Majandus, rahandus ja euro

Majandus- ja rahaliit ning euro on ühine alus suuremale stabiilsusele, majanduskasvule ja jõukusele kogu Euroopas.

Majandus- ja rahaliit ühendab ja lõimib kooskõlastatud majandus- ja eelarvepoliitika, ühise rahapoliitika ja ühisraha euro kaudu ELi riikide majanduse. See on võimas vahend, mis toetab töökohtade loomist, majanduskasvu, sotsiaalset õiglust ja finantsstabiilsust, kuid selle väljakujundamine on alles pooleli ja tuleb lõpule viia.

Video:

Mida EL teeb?

Euroalal ja mujal ELis rakendatava ELi majandus- ja finantspoliitika eesmärk on

  • edendada majanduskasvu ja tööhõivet;
  • edendada makromajanduslikku ja fiskaalstabiilsust;
  • parandada majandus- ja rahaliidu tõhusat toimimist;
  • edendada investeeringuid;
  • ära hoida või kaotada makromajanduslik tasakaalusta­matus;
  • aidata kooskõlastada liikmesriikide struktuuripoliitikat ning
  • suurendada heaolu ka väljaspool ELi.

Vastusena 2008. aasta majandus- ja finantskriisile tugevdati ELi majanduse juhtimist. Selleks täiustati liikmesriikide järgitavaid eelarve-eeskirju sisaldavat stabiilsuse ja kasvu pakti, et saavutada hõlpsamalt ning säilitada majandus- ja rahaliidu stabiilsus. Riikidele, kes kaotasid juurdepääsu finantsturgudele (nt Kreeka), anti rahalist toetust ja pakuti poliitilist tuge, ning euroala alalise lahendusena selliste olukordade jaoks loodi Euroopa stabiilsusmehhanism.

Samuti võeti kasutusele makromajandusliku tasakaalustamatuse menetlus, et jälgida ja korrigeerida potentsiaalselt probleemseid majandussuundumusi liikmesriikides ning mitte lasta neil mõjutada teiste riikide majandust.

Euro, mis on olnud ringluses alates 2002. aastast ning mida kasutab enam kui 340 miljonit inimest 19 liikmesriigis, on USA dollari järel maailmas tähtsuselt teine valuuta. Ühisraha – suur saavutus Euroopa lõimimises – on praktiline kodanike jaoks ja hea ettevõtjatele.

2014. aastal vastu võetud Euroopa investeerimiskavas kasutatakse erasektori investeeringute elavdamiseks avaliku sektori tagatisi. Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fondi kaudu on kava raames kaasatud juba 439 miljardi euro väärtuses investeeringuid (2019. aasta oktoobriks), mis on ületanud ootusi. Kavakohaste investeeringutega on toetatud 1,1 miljoni töökoha loomist ja see näitaja peaks suurenema 2022. aastaks 1,7 miljonini. Paremast juurdepääsust rahastamisele peaksid kasu saama rohkem kui üks miljon väikest ja keskmise suurusega ettevõtjat ning kava on aidanud suurendada ELi sisemajanduse koguprodukti 0,9%.

Ränne ja varjupaiga­küsimused

ELi ühine rände- ja varjupaigapoliitika aitab Euroopal tõhusalt toime tulla rände valdkonnas ette tulevate katsumustega.

Alates 2015. aastast on ELis taotlenud rahvusvahelist kaitset enam kui 3,2 miljonit varjupaigataotlejat, kellest paljud on pagenud sõja ja terrori eest Süürias või muudes keerulises olukorras olevates riikides.

Video:

Mida EL teeb?

EL on töötanud välja ühise rände- ja varjupaigapoliitika, et tegeleda liitu suunatud rändest tulenevate arvukate probleemidega, sealhulgas inimestega, kes taotlevad rahvusvahelist kaitset. See poliitika hõlmab järgmiseid meetmeid, mille eesmärk on kriis lahendada.

EL on eraldanud pagulaskriisi lahendamiseks üle 10 miljardi euro, rahastades projekte, et rahuldada Euroopa rannikule saabuvate pagulaste kõige pakilisemaid humanitaarvajadusi. Samuti annab EL humanitaarabi pagulastele ja rändajatele riikides, mis jäävad väljapoole ELi, ning toetab ebaseadusliku rände algpõhjuste kõrvaldamiseks tehtavat tööd.

Liikmesriigid nõustusid Euroopa Komisjoni ettepaneku põhjal paigutama varjupaigataotlejad Kreekast ja Itaaliast ümber teistesse ELi riikidesse. EL soovib ka luua varjupaigataotlejatele ohutud ja seaduslikud viisid ELi sisenemiseks. Liikmesriikide vahel kokku lepitud vabatahtliku ümberasustamisprogrammi raames on ette nähtud 22 500 inimese toomine väljastpoolt ELi mõnda ELi liikmesriiki. EL teeb tööd selle nimel, et suurendada ELis viibimise õiguseta ebaseaduslike rändajate kodumaale tagasipöördumist.

2016. aasta märtsis leppisid EL ja Türgi kokku, et Türgist Kreeka saartele saabuvad ebaseaduslikud rändajad ja varjupaigataotlejad võib Türki tagasi saata. Iga süürlase eest, kes ebaseadusliku piiriületuse tulemusena Kreeka saartelt Türki tagasi saadetakse, võtab EL Türgist vastu süürlase, kes ei ole püüdnud piiri ebaseaduslikult ületada. Sellega on oluliselt vähenenud ebaseaduslik saabumine Kreeka saartele. EL on eraldanud 3 miljardit eurot, et rahuldada Türgis peavarju leidnud pagulaste vajadusi.

Tänu Itaalia ja Kreeka päästeoperatsioonidele ning 2016. aastal loodud Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ameti tööle on alates 2015. aastast päästetud Egeuse merel ja Vahemerel üle 620 000 inimelu.

Komisjon on teinud ettepaneku kehtivaid varjupaigaalaseid õigusakte kooskõlas praeguste ja tulevaste vajadustega põhjalikult reformida. Aluspõhimõte jääb samaks: isik peaks taotlema varjupaika esimeses ELi liikmesriigis, kuhu ta siseneb (välja arvatud juhul, kui ta pere asub mujal), ent kui asjaomane liikmesriik on üle koormatud, peab ELis valitsema solidaarsus ja vastutus tuleb õiglaselt jagada.

Piirid ja julgeolek

Euroopa Liit teeb tööd julgeolekuliidu loomise nimel, et muuta Euroopa terrorismi ja raskete kuritegude vastu võitlemise ning Euroopa välispiiri tugevdamisega turvalisemaks.

EL pakub oma kodanikele vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajanevat ala, kus puuduvad sisepiirid. Julgeoleku­liidu üldine eesmärk on muuta see ala turvalisemaks. EL ja liikmesriigid teevad koostööd, et ohjeldada terrorismi ja vägivaldset radikaliseerumist, rasket ja organiseeritud kuritegevust ning küberkuritegevust.

Video:

Mida EL teeb?

EL keskendub oma tegevuses liikmesriikide toetamisele läbi

  • liikmesriikide õiguskaitseasutuste, tolliasutuste ja piirivalve vahelise teabevahetuse;
  • ELi asutuste toel tehtava operatiivkoostöö;
  • koolituse, parimate tavade vahetamise, rahastamise, teadusuuringute ja innovatsiooni.

Euroopa Liidu Õiguskaitsekoostöö Amet (Europol) ühendab liikmesriigid, et uurida raske ja organiseeritud kuritegevuse juhtumeid. Komisjon teeb tööd ka selle tagamiseks, et ELi erine­vad teabesüsteemid, mida kasutatakse julgeoleku, piiride ja rände haldamisel, oleksid koostalitlusvõimelised.

EL on ajakohastanud ja tugevdanud oma õigusakte, ühtlustades terroriakti määratluse ning kriminaliseerides terroristide reisimise, koolitamise ja rahastamise. Radikaliseerumisalase teadlikkuse võrgustiku tippkeskuse toel hoogustab EL jõupingutusi, et ära hoida radikaliseerumist ja tegeleda tagasipöörduvate terroristidest võitle­jate probleemiga. Komisjon hõlbustab ELi veebifoorumi kaudu peamiste veebiettevõtjate, õiguskaitseasutuste ja kodanikuühiskonna koostööd, et vähendada juurdepääsu ebaseaduslikule veebisisule ja pakkuda muid tõhusaid võimalusi võitluseks terroristliku propagandaga. Lisaks tegi komisjon ettepaneku kohustada veebiettevõtjaid kõrvaldama veebist terroristlik veebisisu ühe tunni jooksul pärast riigi ametiasutuselt kõrvaldamiskorralduse saamist.

2018. aasta detsembris leppisid Euroopa Parlament, nõukogu ja komisjon kokku küberturvalisust käsitlevas õigusaktis, millega tugevdatakse Euroopa Liidu Küberturvalisuse Ameti (Euroopa Liidu Võrgu- ja Infoturbeamet) volitusi, et paremini toetada liikmesriike küberturvalisusega seotud ohtudele ja rünnakutele vastu astumisel.

Tänu Schengeni lepingule on järk-järgult kaotatud kontroll paljudel ELi sisepiiridel. Rändekriis ja viimaste aastate muutuv julgeolekuolukord on näidanud, et Schengeni ala vajab tugevaid välispiire. 2017. aastal võttis EL vastu Schengeni välispiire käsitlevad uued eeskirjad, et tõhustada kõikide isikute, sealhulgas Euroopa kodanike kontrollimist asjakohaste andmebaaside põhjal, kandmaks hoolt selle eest, et nad ei kujuta endast ohtu avalikule korrale ega sisejulgeolekule. Peale selle aitavad nüüd enam kui 1600 Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ameti (Frontex) ametnikku liikmesriikide piirivalvuritel patrullida Kreekas, Itaalias, Bulgaarias ja Hispaanias. Komisjon on teinud ettepaneku ametit veelgi laiendada, luues 10 000 operatiivtöötajast koosneva alalise korpuse.

Ettevõtlus ja tööstus

ELi eesmärk on muuta tööstus- ja ettevõtlussektor konkurentsivõimelisemaks ning edendada soodsa ettevõtluskeskkonna kaudu töökohtade loomist ja majanduskasvu.

ELi ettevõtlus- ja tööstuspoliitika on kavandatud eesmärgiga parandada ettevõtluskeskkonda, edendada ettevõtlikkust ja töökohtade loomist ning tagada väikeettevõtjate jaoks lihtsam juurdepääs rahastamisele ja turgudele. 99% kõikidest ELi ettevõtjatest on väikesed ja keskmise suurusega ettevõtjad, kelle loodud on kaks kolmandikku erasektori töökohtadest. ELi poliitikaga soodustatakse uute ettevõtete loomist ja toetatakse uuenduslike ettevõtete laienemisjõupingutusi. Tõhustatud kaubanduslepingutega avanevad ELi ettevõtjatele turud ja saab võtta meetmeid, et ära hoida ebaausat konkurentsi väljastpoolt ELi. ELi eesmärk on

  • tugevdada oma tööstuslikku baasi ja edendada üleminekut vähese CO2-heitega majandusele;
  • edendada innovatsiooni kui vahendit uute majanduskasvu­allikate loomiseks;
  • soodustada väikeettevõtjate tegevust ja edendada ettevõt­luskultuuri;
  • tagada kaupadele kogu ELi hõlmav turg ning
  • maksimeerida ELi kosmoseinvesteeringutest saadav kasu.
Video:

Mida EL teeb?

EL on võtnud kohustuse abistada ettevõtjaid ja tööstust, et nad oleksid konkurentsivõimelised ning suudaksid luua majanduskasvu ja uusi töökohti. Eesmärk on aidata Euroopa ettevõtjatel muutuda arukamaks, uuenduslikumaks ja jätkusuutlikumaks. Tööstuspoliitikaga panustatakse konkurentsivõimesse asjakohaste raamtingimuste (arukad õigusaktid ja oskuste arendamine) kehtestamise kaudu. Euroopa Komisjon on välja töötanud valdkonnapõhised tegevuskavad ja õigusaktid, et toetada enam kui tosinat peamist tööstussektorit, sealhulgas keemiatööstust, autotööstust, toiduainetööstust, tervishoiutööstust, biotehnoloogiatööstust ja lennundustööstust. Samuti vastutab komisjon sektorite eest, millel on geostrateegiline mõju ning millesse riik ulatuslikult sekkub, nagu kaitsetööstus, julgeolekutööstus ja kosmosetööstus.

Komisjon võttis koos Euroopa Investeerimispangaga kasutusele Euroopa investeerimiskava. Kava raames loodi Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fond, et kaasata investeeringuid kõikjal Euroopas. 2018. aasta novembriks oli kava alusel kaasatud 360 miljardi euro väärtuses investeeringuid. Fondist antakse tagatisi, et toetada Euroopa Investeerimispanga rahastatavaid projekte, milles keskendutakse taristule, innovatsioonile ja väiksematele ettevõtetele. Paremast juurdepääsust rahastamisele peaksid kasu saama ligikaudu 850 000 väikest ja keskmise suurusega ettevõtjat. Komisjon haldab mitut innovatsiooni ja ettevõtlust toetavat ELi programmi, mille hulka kuuluvad

EL pakub ettevõtjatele ka arvukaid tugiteenuseid, sealhulgas Euroopa ettevõtlusvõrgustiku ja programmi „Erasmus noortele ettevõtjatele“ kaudu.

Ühtne turg

Ühtne turg on üks ELi suurimaid saavutusi. See hoogustab majanduskasvu ja töökohtade loomist ning muudab igapäevaelu kodanike ja ettevõtjate jaoks lihtsamaks.

Tänu ühtsele turule (mida mõnikord nimetatakse ka siseturuks) saavad inimesed, kaubad, teenused ja raha liikuda ELis peaaegu sama vabalt kui ühe riigi piires. ELi kodanikel on võimalik õppida, elada, oste teha, töötada ja pensionile jääda ükskõik millises ELi riigis ning nautida tootevalikut kogu Euroopast.

Kaotatud on sajad ELi liikmesriikide vahelist vaba kaubandust ja vaba liikumist takistavad tehnilised, õiguslikud ja bürokraatlikud tõkked, et muuta ühtse turu toimimine sujuvamaks. Selle tulemusel on ettevõtjad laiendanud oma tegevust ning tänu konkurentsile on langenud hinnad ja suurenenud tarbijate valik. Näiteks telefonikõned Euroopas on nüüd märksa odavamad, oluliselt on langenud lennupiletite hinnad ja avatud on uued lennuliinid. Samal ajal teeb EL tööd selle tagamiseks, et see suurem vabadus ei kahjustaks õiglust, tarbijakaitset ega keskkonnasäästlikkust.

Video:

Mida EL teeb?

Euroopa Komisjon teeb koostööd liikmesriikide asutuste ja sidusrühmadega, et jõustada olemasolevaid eeskirju ja jälgida nende täitmist, nii et kodanikud ja ettevõtjad saaksid kasu ühtsel turul avanevatest võimalustest. Paraku on ikka veel alles mõned tõkked, mis pärsivad ühtse turu täielikku toimimist. EL tegutseb eelkõige selle nimel, et

  • kaotada regulatiivsed või haldustakistused, mis ei võimalda inimestel teisest liikmesriigist või teises liikmesriigis hõlpsalt kaupu või teenuseid osta või neid seal müüa;
  • ettevõtjatel – nii suurtel kui ka väikestel – oleks lihtsam hankida Euroopa investeerimiskava ja kapitaliturgude liidu kaudu raha;
  • julgustada töötajaid asuma tööle teistesse ELi riikidesse, et täita vabad töökohad ja rahuldada vajadus erioskuste järele, sealhulgas Euroopa kutsekaardi ja Euroopa tööalase liikuvuse portaali EURES kaudu;
  • ära hoida sotsiaalne dumping, st odavama tööjõu kasutamine ja tootmise viimine madalapalgalisse riiki või piirkonda;
  • edendada riiklike maksuametite vahelist koostööd ning
  • kehtestada ELis äriühingu tulumaksu ühtne konsolideeritud maksubaas ja finantstehingute maks.

Lisaks sellele, et ühtse turu eeskirjadega on tagatud inimeste vaba liikumine, ei vaja ELi kodanikud passi reisimiseks Schengeni alal, mis praegu hõlmab ELi liikmesriike (v.a Bulgaaria, Iirimaa, Horvaatia, Küpros ja Rumeenia) ning lisaks Islandit, Liechtensteini, Norrat ja Šveitsi. Turvalisuse tagamiseks Schengeni alal on need riigid tugevdanud kontrolli ELi välispiiridel ja samuti politseikoostööd.

Portaalis „Teie Euroopa“ pakutakse teavet elamise, töötamise, reisimise, õppimise ja äritegevuse kohta teises ELi riigis. Samuti pakub see juurdepääsu sellistele teenustele nagu „Teie Euroopa Nõuanne“ (personaalse õigusabi saamiseks) ja SOLVIT (probleemide lahendamiseks teise riigi avaliku sektori asutustega).

Digitaalmajandus ja ühiskond

ELi digitaalse ühtse turu eesmärk on avada võimalusi kodanikele ja ettevõtjatele ning tugevdada Euroopa juhtpositsiooni digitaalmajanduses.

EL jätkab selliste tõkete kõrvaldamist, mis ei lase kodanikel, valitsustel ja ettevõtjatel täielikult ära kasutada interneti pakutavaid võimalusi. Lahendused ulatuvad asukohapõhise piiramise lõpetamisest, mobiilikõnede rändlustasude kaotamisest ning internetiühenduse või digitaaloskuste puudumisega tegelemisest uute liikuvuseeskirjadeni, et inimesed saaksid kasutada ELis reisides oma internetiteenuste paketti (televisioon, mängud ja muusika) samamoodi, nagu nad kasutavad seda kodus.

Video:

Mida EL teeb?

Tänu digitaalsele ühtsele turule paraneb e-kaubandus ja postipakkide kättetoimetamine, lõpetatakse asukohapõhine piiramine ja vaadatakse läbi käibemaks. Sellega paraneb ettevõtluskeskkond, kuna reformitakse telekommunikatsiooni- ja meediapoliitika, vaadatakse läbi veebiplatvormide toimimise eeskirjad ning tagatakse, et veebimaailm on ohutu ja turvaline. Samuti aitab digitaalne ühtne turg edendada majandust, tagades isikustamata andmete vaba liikumise, investeerimise digitaaloskustesse ja parema juurdepääsu veebipõhistele avalikele teenustele. Kodanikud ja ettevõtjad saavad kaubelda veebis, teha uuendusi ning suhelda omavahel seaduslikult, ohutult, turvaliselt ja taskukohaselt, millega nende elu muutub lihtsamaks. Digitaalse ühtse turu väljakujundamisega võidakse tuua ELi majandusse igal aastal miljardeid eurosid ning luua sadu tuhandeid töökohti.

Euroopa Komisjon on esitanud enamiku seadusandlikest ettepanekutest, mille ta oma digitaalse ühtse turu strateegias 2015. aastal välja kuulutas. Nüüd keskendutakse sellele, et muuta ettepanekud ELi kodanike jaoks reaalsuseks. Siin on mõned näited juba astutud sammudest.

  • 2017. aasta juunis kaotati rändlustasud, nii et inimesed saavad kasutada ELis reisides oma mobiilsead­meid, makstes sama hinda kui kodus.
  • Alates 2018. aasta maist on kodanikud ja ettevõtjad kasu saanud uutest rangetest ELi isikuandmete kaitse eeskirjadest.
  • Komisjonil on kavas tagada kodanikele võimalikult hea internetiühendus, samal ajal kui algatusega WiFi4EU toetatakse avaliku tasuta WiFi ühenduse sisseseadmist kohalikes omavalitsustes kõikjal ELis.
  • Komisjon on kavandanud uued vahendid, mis aitavad kaitsta kodanikke ja ettevõtjaid küberrünnakute eest, ning tugevdab samal ajal oma küberturvalisuse ametit ja loob 2018. aastal küberturvalisuse pädevuskeskuse.
  • Kavandatud on uued algatused e-tervise valdkonnas, mille raames tegeletakse väärinfo, veebiplatvormide läbipaistvuse, tehisintellekti, superandmetöötluse, 5G ja plokiahela küsimustega, ning välja on töötatud digitaalarengu strateegia Lääne-Balkani riikide jaoks.
  • Kandmaks hoolt selle eest, et EL püsib digiüleminekul esirinnas, paneb komisjon ette investeerida digitaalse Euroopa programmi ja programmi „Loov Euroopa“ 9,2 miljardit eurot.

Tööhõive ja sotsiaalküsimused

EL aitab luua kõikjal Euroopas rohkem ja paremaid töökohti ning on võtnud eesmärgiks tagada kõikidele oma kodanikele inimväärsed sotsiaalsed standardid, muu hulgas 86,4 miljardi euro suuruse eelarvega Euroopa Sotsiaalfondi kaudu.

Vastutus tööhõivepoliitika ja sotsiaalküsimuste eest on ELi ja liikmesriikide vahel ära jagatud. Euroopa Komisjon on teinud töökohtadest, majanduskasvust ja investeeringutest oma prioriteedi, mida toetab Euroopa investeerimiskava.

Video:

Mida EL teeb?

ELi tööhõive- ja sotsiaalpoliitika on kavandatud eesmärgiga

  • luua kõikjal ELis kvaliteetseid töökohti;
  • aidata töötajatel leida tööd oma või mõnes teises ELi riigis;
  • edendada oskusi ja ettevõtlust;
  • kooskõlastada ja ajakohastada sotsiaalkindlustussüsteeme;
  • luua ühiste miinimumstandardite kaudu paremad töötingimused;
  • toetada sotsiaalset kaasatust ja võidelda vaesuse vastu ning
  • kaitsta puudega inimeste õigusi.

See poliitika aitab saavutada tööhõive, sotsiaalse kaasatuse ja hariduse valdkonnas strateegia „Euroopa 2020“ eesmärgid. EL annab ja kooskõlastab rahalisi vahendeid, et aidata liikmesriikidel investeerida inimestesse (sellistes valdkondades nagu lapsehoid, tervishoid, koolitus, ligipääsetav taristu ja abistamine töö otsimisel) ning reformida oma sotsiaalkindlustussüsteeme. Euroopa Sotsiaalfond investeerib 86,4 miljardit eurot, et aidata miljonitel eurooplastel omandada uusi oskusi ja leida parem töö. 8,8 miljardi euro suuruse eelarvega noortegarantii kaudu toetatakse noorte tööhõivet, kandes hoolt selle eest, et kõik alla 25-aastased noored saavad nelja kuu jooksul pärast ametlike õpingute lõpetamist või töötuks jäämist kvaliteetse ja konkreetse tööpakkumise või võimaluse jätkata haridusteed, osaleda õpipoisiõppes või praktikal. Oskuste täiendamise meetmetega aidatakse täiskasvanutel omandada põhioskused, nagu lugemis-, kirjutamis- või arvutikasutusoskus. Selle algatuse kaudu aitab EL liikmesriikidel anda inimestele teise võimaluse parandada oma oskusi.

Ehkki sotsiaalkindlustus jääb liikmesriikide vastutusalasse, loob EL kodanikele, kes liiguvad üle piiride, liikmesriikide süsteemide vahele sillad. ELi eeskirjadega sotsiaalkindlustussüsteemide kooskõlastamise kohta ei asendata liikmesriikide süsteeme, vaid kaitstakse inimeste sotsiaalkindlustusalaseid õigusi liikumisel ELis (ning Islandil, Liechtensteinis, Norras ja Šveitsis). EL kaitseb inimesi ka õigusaktidega, millega piiratakse tööaega, tegeletakse töökohal toimuva diskrimineerimise probleemiga, muudetakse töötingimused ohutu­maks ja tagatakse hüvitise maksmine töövigastuste korral. Andmaks kodanikele uusi ja tõhusamaid õigusi on Euroopa sotsiaalõiguste sambas sätestatud põhimõtted ja õigused sellistes valdkondades nagu võrdsed võimalused tööturul, õiglased töötingimused ja sotsiaalkaitse. Euroopa tööalase liikuvuse portaal EURES aitab kokku viia tööotsijad ja tööd pakkuvad ettevõtjad.

Haridus ja koolitus

EL aitab parandada hariduse kvaliteeti, soodustades liikmesriikide koostööd ja täiendades riiklikke meetmeid. Programmi „Erasmus+“ kaudu pakutakse võimalusi igas vanuses inimestele ning võimaldatakse eelkõige noortel õppida, osaleda koolitustel, omandada töökogemus või tegutseda vabatahtlikuna välismaal.

Investeerimine haridusse ja koolitusse on inimeste, eriti noorte tulevikku silmas pidades väga oluline. Ühe 2015. aasta aruande andmetel on ELis ikka veel üle 4,4 miljoni haridussüsteemist varakult lahkunud noore ning iga neljanda täiskasvanu oskuste tase on madal, mistõttu on neil keeruline pääseda tööturule ja ühiskonnas täielikult osaleda.

Video:

Mida EL teeb?

ELi riigid vastutavad oma haridus- ja koolitussüsteemide eest ise, kuid EL aitab neil parandada hariduse kvaliteeti, vahetades häid tavasid, kehtestades eesmärke ja sihttasemeid, andes rahalisi vahendeid ja jagades teadmisi. ELi haridus- ja koolitusstrateegia eesmärgid on järgmised:

  • muuta elukestev õpe ja õppurite liikuvus reaalsuseks;
  • parandada hariduse ja koolituse kvaliteeti ning tõhusust;
  • edendada võrdseid võimalusi, sotsiaalset ühtekuuluvust ja kodanikuaktiivsust ning
  • suurendada loovust ja innovaatilisust, sealhulgas ette­võtlikkust, kõikidel haridus- ja koolitustasanditel.

ELi haridus-, koolitus-, noorte- ja spordiprogramm „Erasmus+“ aitab vähendada noorte tööpuudust, edendades noorte isiklikku arengut, oskusi ja konkurentsivõimet. Programmiga, mille kogueelarve on 14,7 miljardit eurot, aidatakse enam kui 4 miljonil inimesel (enamasti noorel) õppida, osaleda koolitustel, omandada töökogemus või tegutseda vabatahtlikuna mõnes teises riigis. Sellega edendatakse noorte tööalaseid väljavaateid ja isiklikku arengut, andes noortele oskused, mida nad vajavad tööturul ja ühiskonnas nii praegu kui ka tulevikus. Euroopa Komisjon on teinud ettepaneku kahekordistada järgmises ELi pikaajalises eelarves (2021–2027) programmi „Erasmus+“ rahastamist 30 miljardi euroni.

EL on käivitanud ka mitu muud algatust, et muuta õppimine, enda koolitamine või töötamine välismaal inimeste jaoks lihtsamaks. Euroopa riigid, ametiühingud ja tööandjad teevad koostööd, et parandada Kopenhaageni protsessi kaudu kutseharidust ja -koolitust. Selle koostöö tulemused on Euroopa kutsehariduse ja -koolituse ainepunktide süsteem ning kvaliteedi tagamise võrgustik, mis aitavad inimestel töötada ja õppida välismaal. Tänu Bologna protsessile ja Euroopa kõrgharidusruumile, millega edendatakse õppeperioodide ja võrrelda­vate kvalifikatsioonide vastastikust tunnustamist ning ühtseid kvaliteedistandardeid, on inimestel lihtsam liikuda Euroopa haridussüsteemide vahel.

Europassi dokumendid aitavad töötajatel kandideerida töökohtadele välismaal, sest tööandjatel on neist töötajate oskusi ja kvalifikatsioone kirjeldavatest standardvormiga dokumentidest, mida kasutatakse kogu Euroopas, lihtsam aru saada.

Teadusuuringud ja innovatsioon

77 miljardi euro suuruse eelarvega teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogramm „Horisont 2020“ aitab ELil edendada majanduskasvu ja tööhõivet ning lahendada mõned meie suurimatest probleemidest.

Teadusuuringud ja innovatsioon on meie majanduse ja ühiskonna jaoks väga tähtsad. Nad on kesksel kohal Euroopa jõupingutustes luua kvaliteetseid töökohti ning edendada majanduskasvu ja investeeringuid. Samuti on meil tänu neile olemas teadmised ja lahendused nii pakiliste probleemide jaoks, nagu 2014. aasta Ebola puhang, kui ka pikaajaliste ühiskondlike väljakutsete tarvis, nagu kliimamuutused.

Samas aitavad teadusuuringud ja innovatsioon muuta inimeste elu paremaks, tuues kaasa täiustused sellistes valdkondades nagu tervishoid, transport ja energia. Samuti on nad aluseks loendamatutele uutele toodetele ja teenustele, mis võivad parandada meie elukvaliteeti ja majandustulemusi.

Video:

Mida EL teeb?

EL on maailma suurim teadmiste labor, kust on pärit peaaegu kolmandik maailma teadus- ja tehnoloogiasaavutustest. Ent seistes silmitsi üha suureneva konkurentsiga peab EL siiski saama paremaks tipptasemel teadusuuringute ja uuenduslike ideede muutmisel edukateks toodeteks ja tehnoloogiateks. Kõikidel ELi liikmesriikidel on olemas oma teaduspoliitika ja rahastamiskavad, kuid paljusid olulisi küsimusi on kõige parem lahendada eri riikide teadlaste ja novaatorite koostöös. Just seepärast toetatakse teadusuuringuid ja innovatsiooni ELi tasandil, eelkõige programmi „Horisont 2020“ kaudu.

„Horisont 2020“ on ELi läbi aegade suurim teadusuuringute ja innovatsiooni programm, mille alusel investeeritakse seitsme aasta jooksul (2014–2020) 77 miljardit eurot. Sellele lisanduvad muud avaliku ja erasektori investeeringud, mille see raha ligi meelitab. Programm toob kaasa läbimurdeid ja avastusi nii laborites kui ka suurepäraste ideede viimisega laborist turule.

Programmil „Horisont 2020“ on kolm põhieesmärki:

  • edendada tipptasemel teadust, sealhulgas Euroopa Teadusnõukogu kaudu ning Marie Skłodowska-Curie meetmete abil toimuva teadlaste koolitamise ja nende karjäärivõimaluste suurendamise kaudu;
  • edendada juhtpositsiooni sellistes valdkondades nagu nanotehnoloogia, biotehnoloogia ning info- ja kommunikatsioonitehnoloogia ning ettevõtjate toetamise kaudu ning
  • tegeleda meie suurimate ühiskondlike probleemidega, sealhulgas tervishoiu, transpordi, energia, kliimameetmete ning vabaduse ja turvalisuse kaitse valdkonnas.

Lisaks on Euroopa Komisjon võtnud eesmärgiks töötada välja poliitika, millega soodustatakse tipptasemel teadusuuringuid ja hoogustatakse innovatsiooni. Uued poliitikapõhimõtted ja meetmed on võimalik rühmitada kolme teema alla: avatud innovatsioon, avatud teadus ja avatus maailmale.

Regionaalpoliitika

Regionaalpoliitika on suunatud kõikidele Euroopa Liidu piirkondadele ja linnadele, et toetada töökohtade loomist, ettevõtjate konkurentsivõimet, majanduskasvu ja kestlikku arengut ning parandada kodanike elukvaliteeti.

Investeerimine San Ġwannis, Galways ja Cottbusis asuvatesse teadus- ja innovatsioonikeskustesse; Riia ja Wrocławi lennujaama ajakohastamine; linnaliikuvuse parandamine Ateenas, Sofias ja Cluj-Napocas; Mont-Saint-Micheli säilitamine ja Pompei kindlustamine; lairibataristu väljaarendamine Leedus; väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate toetamine Utrechtis ja Paredeses; Santa Coloma de Gramenet’ ja Liège’i südalinna renoveerimine; reoveekäitlussüsteemide uuendamine Trenčínis ja Slavonski Brodis; infotehnoloogia kasutamise edendamine Nicosia ja Ljubljana ülikoolides – need on vaid mõned näited tuhandetest projektidest, mida on kaasrahastatud Euroopa piirkondades ELi regionaalpoliitika raames.

Video:

Mida EL teeb?

Regionaalpoliitika toetab Euroopa solidaarsust, hoogustades strateegiliste investeeringute kaudu majanduskasvu ja parandades elukvaliteeti. Suur osa selle vahenditest eralda­takse ELi vähem arenenud riikidele ja piirkondadele, et aidata neil järele jõuda ning vähendada sellega liidus endiselt esinevaid majanduslikke, sotsiaalseid ja territoriaalseid erinevusi.

Regionaalpoliitikat haldavad ühiselt Euroopa Komisjon ning liikmesriigid ja nende piirkonnad, kes valivad välja projektid, mida EL kaasrahastab eelnevalt komisjoniga kokku lepitud programmide alusel. ELi vahenditele lisanduvad alati liikmesriigi (avaliku ja/või erasektori) vahendid.

Iga programm koostatakse kollektiivselt, kaasates Euroopa, riigi, piirkonna ja kohaliku tasandi sidusrühmad ning sotsiaalpartnerid ja kodanikuühiskonna. See partnerlus kestab kõikides programmitöö etappides: kavandamisel, haldamisel ja rakendamisel ning jälgimisel ja hindamisel.

Interregi programmide kaudu pööratakse regionaalpoliitikas erilist tähelepanu piirialade vajadustele ja väljavaadetele.

Nende eesmärkide saavutamiseks ja kõikide ELi piirkondade mitmesuguste arenguvajaduste rahuldamiseks on aastateks 2014–2020 eraldatud regionaalpoliitika jaoks 259,7 miljardit eurot ehk neljandik ELi kogueelarvest. Neid vahendeid kasutatakse selleks, et rahastada strateegilist transpordi- ja sidetaristut, soodustada üleminekut keskkonnahoidlikumale majandusele, aidata väikestel ja keskmise suurusega ettevõtjatel muutuda innovaatilisemaks ja konkurentsivõimelisemaks, luua uusi ja kestvaid töövõimalusi, tugevdada ja ajakohastada haridussüsteeme ning ehitada üles kaasavam ühiskond. Lisateavet Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide kohta leiab veebisaidilt cohesiondata.ec.europa.eu/overview#.

Transport

ELi transpordipoliitika aitab Euroopa majandust käigus hoida. Selle raames arendatakse välja tänapäevane taristuvõrk, mis muudab reisimise kiiremaks ja ohutumaks, ning samas edendatakse keskkonnahoidlikke ja digitaalseid lahendusi.

Euroopa vajab tõhusaid transpordiühendusi, et hoogustada kaubandust ja majanduskasvu ning suurendada tööhõivet. Transpordil on majanduses suur roll – 2016. aastal oli ainuüksi transporditeenuste kogulisandväärtus (panus majandusse) ligikaudu 664 miljardit eurot ja transpordisektoris töötas ligikaudu 11 miljonit inimest.

ELi transpordipoliitikas on võetud eesmärgiks luua Euroopa ühtne transpordipiirkond, kus valitsevad eri transpordiliikide jaoks õiglased konkurentsitingimused.

Video:

Mida EL teeb?

Tänu ELile on viimasel 20 aastal Euroopa transpordisektoris tehtud märkimisväärseid edusamme, mis on kaasa toonud turvalisema reisimise õhus, merel ja maal, inimväärsed töötingimused trans­porditöötajatele, arvukamad ja odavamad liikuvusvõimalused reisijatele ja ettevõtjatele ning kiire liikumise keskkonnahoidlikuma transpordi ja digitaalsete liikuvuslahenduste poole.

ELi transporditaristupoliitikaga, mida rahastatakse Euroopa ühendamise rahastu kaudu, mille eelarve on enam kui 24 miljardit eurot, püütakse ühendada kogu manner idast läände ja põhjast lõunasse, kaotades riiklike transpordivõrkude vahelised erinevused, ühtse turu tõrgeteta toimimist takistavad kitsaskohad ja tehnilised tõkked, nagu kokkusobimatud standardid raudteeliikluses. EL toetab teadusuuringuid ja innovatsiooni ning uue keskkonnahoidliku tehnoloogia tõhusat kasutuselevõttu transpordisektoris, näiteks keskkonnahoidlikku sõidukitehnoloogiat edendavate uute eeskirjade kaudu. Samuti juhib EL üleminekut ühendatud ja automatiseeritud juhtimisele.

Ühtne transporditurg on väga oluline kogu ELi majanduse jaoks. Tänu ühtse lennundusturu loomisele ja algatuse „Ühtne Euroopa taevas“ elluviimisel tehtavatele edusammudele muutub lendamine üha lihtsamaks ja odavamaks. Litsentsitud raudtee-ettevõtjad saavad nüüd pakkuda oma teenuseid kõikjal ELis, millega suureneb konkurents ja paraneb ühenduvus. Samamoodi on mereveoturu avamine võimaldanud laevandusettevõtjatel tegutseda arvukamates riikides. Tänu ühtsele turule võivad veokid nüüd pakkuda teenuseid ka muudes riikides lisaks riigile, kus nad on registreeritud, millega väheneb tühjade tagasisõitude arv.

Väga oluline on turvalisus ja julgeolek. Euroopa maanteedel hukkunud inimeste arv vähenes aastatel 1992–2010 poole võrra. Ent hoolimata tehtud edusammudest kaotas 2017. aastal liiklusõnnetustes elu 25 300 inimest. Seepärast teeb EL aktiivselt tööd liiklusohutuse parandamiseks. Ohutusnõudeid eiravatel lennuettevõtjatel on keelatud Euroopas lennata ja EL on kehtestanud rangemad eeskirjad seoses meresõiduohutusega. ELi transpordipoliitika aitab ja kaitseb reisijaid ka muul viisil. ELis reisivatel lennu-, rongi-, laeva- ja bussireisijatel on reisi hilinemise või tühistamise korral teatavad õigused.

Põllumajandus ja maaelu areng

Ühise põllumajanduspoliitikaga tagatakse ELi 446 miljoni tarbija stabiilne varustamine toiduga, mis on toodetud säästvalt ja mille hind on taskukohane. Samuti soodustatakse sellega töökohtade loomist ja majanduskasvu maapiirkondades.

Ühist põllumajanduspoliitikat kohaldatakse kõikides ELi liikmesriikides ja seda rahastatakse ELi eelarvest. Sellega toetatakse ELi toidu- ja põllumajandussektorit, üht ELi majanduse kõige olulisemat sektorit, kus on umbes 44 miljonit töökohta. 2016. aastal eraldati ligikaudu 61 miljardit eurot (umbes 38% ELi eelarvest), et aidata põllumajandustootjatel toota toiduaineid säästvalt, millega edendati ka maa­majanduse kasvu ja maapiirkondade elujõulisust. Samuti toetatakse ühise põllumajanduspoliitikaga keskkonnahoidlike ja kliimasäästlike põllumajandustavade rakendamist kõikjal ELis ning edendatakse tervislikke eluviise.

Video:

Mida EL teeb?

Ühise põllumajanduspoliitika raames antakse toetust järgmiste vahendite kaudu.

  • Otsetoetused, millega suurendatakse põllumajandustootjate sissetulekut. Põllumajandustootmine võib olla riskantne ja kulukas ettevõtmine. Nii ilm kui ka tingimused põllumajandusturul on sageli ettearvamatud ning võivad vähendada märgatavalt põllumajandustootja toodangut ja sissetulekut. See on halb põllu­majandustootjatele, ent ka tarbijatele, sest võib kahjustada toiduainete tarneahelat. Lõviosa (72%) ELi põllumajanduseelarvest eraldatakse otsetoetusteks, mida makstakse põllumajandustootjatele tingimusel, et nad järgivad rangeid toiduohutus-, keskkonna- ning loomade tervise ja heaolu eeskirju. Kasu keskkonnale ja kliimale seisneb muu hulgas mulla ja elurikkuse kaitses ning püsikarjamaade säilitamises. Püsikarjamaa on väga tõhus süsihappegaasi siduja ja aitab seeläbi vähendada globaalset soojenemist. Otsetoetused aitavad maksta põllumajandustootjatele tasu ühiskonnale tervikuna kasu toovate avalike hüvede eest, mille eest turg neile ei tasu.
  • Turumeetmed keeruliste olukordade jaoks, nagu terviseohust tingitud järsk nõudluse vähenemine, ajutisest ülepakkumisest põhjustatud hindade langemine või ettenägematu geopoliitilise arengu mõju, ning maaelu arengu programmid (mida kaasrahastavad liikmesriigid), millega edendatakse innovatsiooni ja konkurentsivõimet, et muuta maapiirkonnad atraktiivseks paigaks, kus elada ja töötada. See hõlmab põllumajandusettevõtete ajakohastamist ja noorte põllumajandustootjate toetamist, aga ka traditsioonilise ja mahetoidu tootmist.
  • Väga oluline on samuti põllu- ja metsamajandusest sõltuvate ökosüsteemide taastamine, ressursitõhususe edendamine ning vähese CO2-heitega ja kliimamuutustele vastupanuvõimelisele majandusele ülemineku toetamine, mille jaoks on eraldatud 51,7% maaelu arengu kogueelarvest aastateks 2014–2020 (ligikaudu 51 miljardit eurot).

Merendus ja kalandus

EL kaitseb meie meresid ja ookeane ning tagab, et nad jäävad tööhõive, majanduskasvu ja innovatsiooni võimaldajatena majanduse ja keskkonna seisukohast jätkusuutlikuks.

Mered ja ookeanid aitavad edendada Euroopa majandust. Sinise majanduse loodav kogulisandväärtus (panus majandusse) on miljardeid eurosid aastas. Sinine majanduskasv on strateegia, rakendamaks jätkusuutliku majanduskasvu potentsiaali mere- ja merendussektoris tervikuna.

ELi ühise kalanduspoliitika eesmärk on kanda hoolt selle eest, et kalandus ja vesiviljelus (kontrollitud tingimustes toimuv kalakasvatus) oleksid keskkonnaalaselt, majanduslikult ja sotsiaalselt jätkusuutlikud, mis võimaldab neil olla ELis praegustele ja tulevastele põlvkondadele tervisliku toidu allikaks. Eesmärk on edendada dünaamilist, ent samas jätkusuutlikku kalatööstust, sealhulgas kalavarude ja merekeskkonna kaitset, ning tagada samas kalapüügiga tegelevatele kogukondadele rahuldav elatustase.

Video:

Mida EL teeb?

Mered ja ookeanid annavad meile mitte üksnes võimaluse hankida toitu, teha tööd, reisida ja puhata, vaid tänu teadusuuringutele ja tehnoloogia arengule saame neist ka ravimikomponente, mineraale ja taastuvenergiat. Neid uusi võimalusi kasutades mängib EL tähtsat rolli ka merede vastutustundliku ja säästva kasutamise edendamisel nii Euroopas kui ka üleilmselt.

EL on loonud merekaitsealad, et kaitsta mere ökosüsteeme ja elurikkust ning teenuseid, mida need ökosüsteemid pakuvad. Nendel aladel on inimtegevus kaitse eesmärgil piiratud.

Ühist kalanduspoliitikat ja integreeritud merenduspoliitikat rakendatakse Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kaudu, millest ajavahemikus 2014–2020 eraldatakse üle 6,4 miljardi euro, et aidata kaluritel kohaneda säästva kalapüügiga, luua sektoris töökohti ja mitmekesistada rannikukogukondade majandust. Fondi kaasrahastusega aidatakse liikmesriikidel viia ühise kalanduspoliitika ja integreeritud merenduspoliitika eesmärkide saavutamiseks ellu rakenduskavasid ja projekte.

Peale selle sisaldab ühine kalanduspoliitika eeskirju Euroopa kalalaevastike haldamiseks ja kalavarude kaitsmiseks. Varud võivad olla küll taastuvad, kuid nad on piiratud. Ülepüügi ärahoidmiseks on liikmesriikidele kehtestatud kvootidega ette nähtud piirid, kui palju tohib igat liiki püüda. Et kaotada kalalaevastike raiskav tava soovimatu kala vette tagasi lasta, rakendatakse järk-järgult lossimiskohustust.

Keskkond

ELil on ühed maailma rangeimad keskkonnastandardid, millele tuginedes kaitstakse loodust ja inimeste elukvaliteeti, muudetakse keskkonnahoidlikumaks majandus ning kasutatakse ettevaatlikult ja ratsionaalselt loodusvarasid.

Keskkonnaprobleemid ei tunne piire. Seepärast peame tegema nende lahendamiseks koostööd Euroopa Liidus ja ülejäänud maailmaga.

Keskkonnakaitse ja jätkusuutliku majanduskasvu edenda­mine käivad käsikäes. Keskkonnapoliitikal võib olla väga oluline roll töökohtade loomisel ja investeerimise ergutamisel. On võimalik rakendada ja eksportida keskkonnahoidlikke uuendusi ning seeläbi muuta Euroopa konkurentsivõimelisemaks ning parandada inimeste tervist ja heaolu.

Video:

Mida EL teeb?

ELi seitsmes keskkonnaalane tegevusprogramm on aluseks ELi keskkonnapoliitikale aastani 2020. Selles on kirjeldatud, kuhu peaks EL olema välja jõudnud 2050. aastaks. Muu hulgas tähendab see elamist keskkonnas, kus midagi ei raisata, kus loodusvarasid majandatakse säästvalt ning kus kaitstakse, väärtustatakse ja taastatakse elurikkust.

Tegevusprogrammi meetmetes keskendutakse kolmele põhivaldkonnale:

  • ELi looduskapitali kaitsmine, säilitamine ja suurendamine;
  • ELi majanduse muutmine ressursitõhusaks, keskkonnahoidlikuks ja konkurentsivõimeliseks vähese CO2-heitega majanduseks ning
  • ELi kodanike kaitsmine keskkonnaga seotud surve ning nende tervisele ja heaolule avalduvate riskide eest.

EL teeb tööd selle nimel, et loodusvarasid kaitsta ning peatada ohustatud liikide ja elupaikade seisundi halvenemine. Natura 2000 on kogu ELis kaitstud looduslikke alasid hõlmav võrgustik, kus säästev inimtegevus toimub kõrvuti haruldaste ja haavatavate liikide ja elupaikade olemasoluga. Inimesed muretsevad seoses keskkonnaga eelkõige vee, õhusaaste ja kemikaalide pärast. Et kaitsta inimesi keskkonnaga seotud surve ning tervist ja heaolu ähvardavate ohtude eest, püütakse ELi poliitikaga tagada ohutu joogi- ja suplusvesi, parandada õhu kvaliteeti, vähendada müra ning kahandada või kaotada kahjulike kemikaalide mõju.

Materjalide ja ressursside võimalikult pikk kasutusaeg ning toodete kavandamine nii, et need oleksid vastu­pidavamad ning kergemini korduskasutatavad ja ringlussevõetavad, kuuluvad ELi ringmajanduse tegevuskava eesmärkide hulka. Üks tegevuskava nurgakivi on plastistrateegia, mille eesmärk on muuta kõik plastpakendid ELis 2030. aastaks korduskasutatavaks või ringlussevõetavaks ning milles võetakse meetmeid, et vähendada ühekordsete plasttoodete kasutamist. Toodete olelusringi muutmine aitab majandada hinnalisi ressursse säästvamalt, minimeerida jäätmeid ja muuta Euroopa toorainetarnete osas vastupidavamaks.

Keskkonnaprobleemid ei peatu ELi piiridel. Ajal, mil maailma elanikkonna suurenemine jätkub, on ELil juhtiv roll rahvusvahelistes jõupingutustes, mida tehakse jätkusuutlikuma arengu soodustamiseks. Teha tuleb veelgi rohkem, et tagada õhu ning ookeanide ja muude veevarude hoidmine puhtana, maa ja ökosüsteemide säästlik kasutamine ning kliimamuutuste hoidmine tasemel, millega on võimalik toime tulla.

Energeetika

ELi energiapoliitika eesmärk on tagada kindel, konkurentsivõimeline ja taskukohane energiavarustus, täites samas oma kliimaeesmärke.

Euroopa seisab silmitsi mitme suure energiaprobleemiga. Lisaks põhieesmärgile tagada kõikjal ELis kõikidele kin­del ja mõistliku hinnaga energiavarustus, on ilmne üha suurem vajadus hõlbustada üleminekut fossiilkütusepõhi­selt majanduselt CO2-neutraalsele süsteemile ehk üleminekut puhtale energiale. Samuti tuleb suurendada energiatõhusust, olla innovaatiline ja võtta kasutusele uued tehnoloogialahendused, parandada piiriüleseid energiaühendusi ja vähendada sõltuvust energia impordist.

Video:

Mida EL teeb?

Iga liikmesriik määrab oma energiaallikate jaotuse kindlaks endiselt ise, kuid eeskirjade kooskõlastamisega ELi tasandil tagatakse ühine lähenemisviis, mis suurendab meetmete üldmõju ja võimaldab ELil täita võitluses kliimamuutustega üleilmset juhtrolli. EL ajakohastab praegu algatuse „Puhas energia kõikidele eurooplastele“ raames meie ühiseid eeskirju viisil, mis hõlbustab ja elavdab tulevasi investeeringuid ning seeläbi kiirendab üleminekut puhtale energiale ja aitab ELil täita oma Pariisi kokkuleppe raames võetud kohustusi.

ELi energiasüsteemi süsinikuheite vähendamine on otsustava tähtsusega, et saavutada meie kliimaeesmärgid osana 2019. aasta detsembris välja kuulutatud rohelisest kokkuleppest. Energia tootmine ja kasutamine moodustab üle 75% ELi kasvuhoonegaaside heitkogustest.

Üks ELi edasisi algatusi on Euroopa energialiidu loomine, millega paraneb koostoime muude poliitikavaldkonda­dega, nagu transport, teadusuuringud ja innovatsioon, digiteerimine, ringmajandus ja jätkusuutlik rahastamine.

Nende katsumustega rinda pistmine ELi tasandil annab ka uusi võimalusi majanduskasvuks ja töökohtade loomiseks, teadusuuringuteks ning energiaturu konkurentsivõime ja säästlikkuse suurendamiseks. Märkimisväärset kasu peaksid saama ka tarbijad, kui võtta arvesse nende õigust vahetada energiatarnijat, leibkondade väiksemaid elektriarveid ja elukvaliteediga seotud küsimusi, nagu väiksem õhusaaste.

Lisaks aitavad ELil oma eesmärke saavutada järgmised poliitikavahendid ja meetmed:

  • uued piiriülesed gaasi- ja elektrivõrgud (ühishuviprojektid), sealhulgas projektid, mille eesmärk on paremini lõimida võrku taastuvad energiaallikad;
  • ökodisaini ja energiamärgised, mille eesmärk on suurendada kodumajapidamistes kasutatavate toodete energiatõhusust;
  • raamprogrammi „Horisont 2020“ kaudu antav toetus ELi-ülestele teadus- ja innovatsiooniprojektidele, mille eesmärk on kiirendada kõiki puhtale energiale ülemineku aspekte, ning
  • panustamine ITERi rahvusvahelisse tuumasünteesi projekti, mis on üks kõrgelennulisemaid energiaprojekte maailmas.

Välisasjad ja julgeolekupoliitika

ELi välis- ja julgeolekupoliitika võimaldab ELil võtta sõna ja tegutseda maailmapoliitikas ühtsena, andes liikmesriikidele võimaluse lahendada probleemid, millest nad üksi jagu ei saa, ning tagades ELi kodanike julgeoleku ja jõukuse.

Seda poliitikat viivad ellu liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja (kes on ka komisjoni asepresident) ning Euroopa välisteenistus, mis on ELi diplomaatiline teenistus. EL lähtub oma välistegevuses põhimõtetest, millele on tuginetud ELi enda loomisel ja arendamisel ning mida püütakse edendada ülejäänud maailmas, nimelt rahu, demokraatia, õigusriigi põhimõte, inimõigused ja põhivabadused.

Video:

Mida EL teeb?

2016. aastal algatas asepresident ja kõrge esindaja ELi välis- ja julgeolekupoliitika üldise strateegia, et suurendada Euroopa naabruses ja ka kaugemal stabiilsust, tugevdada julgeolekut ja kaitset ning tegeleda selliste probleemidega nagu energia­julgeolek, ränne, kliimamuutused ja terrorism. 2016. aastal võeti vastu ulatuslik ELi julgeoleku- ja kaitsepakett, mille tulemusel Euroopa võtab neis valdkondades endale suurema vastutuse. Kõnealuses strateegias on ELi tegevuse jaoks kindlaks määratud järgmised viis prioriteeti:

EL toetab riike, kes seisavad silmitsi konflikti või kriisiga. EL on suurim rahastaja rahvusvahelisel reageerimisel Süüria kriisile, olles eraldanud Süüria rahvale üle 11 miljardi euro, ning EL toetab ka edaspidi rahvusvahelisi jõupingutusi, mis tehakse selle nimel, et tuua Lähis-Itta rahu, toetades nn kahe riigi lahendust, mille puhul Palestiina riik eksisteerib kõrvuti Iisraeliga. 2015. aastal seoses Iraani tuumaprogrammiga saavutatud kokkulepe tõendas ELi rolli rahukõneluste juhtimises rahvusvahelise kogukonna nimel. 2018. aastal oli kolmel mandril käimas 16 tsiviilmissiooni ja militaaroperatsiooni. Lähetusotsused tehakse koos ELi riikide ministritega. Edulugude hulka kuuluvad ELi rahuvalvemissioonid mitmes maailma pinevuskoldes, politsei, sõdurite ja rannikuvalve koolitamine, riigi ülesehitamise toetamine konfliktijärgses olukorras ning võitlemine piraatidega Aafrika Sarve vetes. ELil ei ole alalist sõjaväge, kuid ta koondab oma liikmesriikide eraldatud jõud ELi lipu alla.

2017. aastal loodud Euroopa Kaitsefond kooskõlastab, täiendab ja võimendab kaitsevaldkonnas tehtavaid liikmesriikide investeeringuid, et suurendada väljundeid ning arendada praeguste ja tulevaste julgeolekuvajaduste rahuldamiseks kaitsetehnoloogiat ja -varustust.

ELi laienemine

Väljavaade saada ELi liikmeks innustab riike ellu viima demokraatlikke ja majanduslikke reforme.

EL loodi selleks, et edendada rahu, jõukust ja Euroopa väärtusi kogu Euroopa mandril. Laienemine on protsess, mille käigus Euroopa riigid ühinevad ELiga. EL on kasvanud pärast oma loomist 1957. aastal kuue riigi ühendusest 27 riigi ühenduseks. Tuues ELi teisigi riike, on üks eesmärke süvendada Euroopa rahvaste vahelist solidaarsust ning suurendada nende jõukust ja võimalusi, samas austades ja kaitstes mitmekesisust.

Video:

Mida EL teeb?

Liikmeks saamist võib taotleda iga Euroopa riik, kes austab ELi demokraatlikke väärtusi ja kohustub neid edendama. Riik saab ELi liikmeks üksnes siis, kui ta on täitnud ühinemise tingimused. Seega on laienemispoliitika väga oluline, et innustada riike täitma ja aidata neil täita kolm põhikriteeriumi:

  • poliitiline stabiilsus, mille puhul poliitilised institutsioonid tagavad demokraatia, õigusriigi, inimõigused ning vähemuste austamise ja kaitse;
  • toimiv turumajandus ning suutlikkus toime tulla ELis esineva konkurentsi ja valitsevate turujõududega ning
  • võime võtta endale liikmesusega seotud kohustusi, sealhulgas järgida poliitilise ning majandus- ja rahaliidu eesmärke.

Laienemisprotsessi ajal aitab komisjon ELiga ühineda soovivatel riikidel täita vajalikud liikmeks saamise kriteeriumid ning toetab neid seonduvate majanduslike ja demokraatlike reformide elluviimisel. Kui läbirääkimised ja kaasnevad reformid on mõlemat poolt rahuldaval viisil lõpule viidud, saab riik ühineda ELiga, kui kõik olemasolevad liikmesriigid on sellega nõus. Praegused kandidaatriigid on Albaania, Montenegro, Põhja-Makedoonia, Serbia ja Türgi. Bosnia ja Hertsegoviina ning Kosovo* on potentsiaalsed kandidaatriigid.

Väljavaade saada ELi liikmeks innustab Lääne-Balkani riike muudatusi tegema ning aitab suurendada lepitamist ja stabiilsust. 2018. aasta alguses võeti kasutusele uus strateegia, millega kinnitati Lääne-Balkani riikide reaalset ELiga ühinemise väljavaadet ja teatati ELi suuremast pühendumisest sellele piirkonnale. Kuigi on selge, et ükski kandidaat ei ole veel valmis, tulevikus liikmesriikide arv suureneb. Kandidaatriigid peavad seadma esmatähtsale kohale õigusriigi põhimõtte, õigusküsimused ja põhiõigused.

Türgi on ELi tähtis partner sellistes olulistes valdkondades nagu ränne, terrorismivastane võitlus, transport, majandus ja kaubandus. Paraku on Türgi eemaldunud üha kaugemale ELi põhiväärtustest ja aluspõhimõtetest ning seetõttu on selle riigi ühinemisläbirääkimised sisuliselt seiskunud.

  • Kõnealune määratlus ei piira Kosovo staatust käsitlevaid seisukohti ning on kooskõlas ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooniga 1244/1999 ja Rahvusvahelise Kohtu arvamusega Kosovo iseseisvusdeklaratsiooni kohta.

Euroopa naabruspoliitika

Euroopa naabruspoliitikas, mis on ELi välispoliitika oluline osa, keskendutakse piirkonna stabiilsemaks muutmisele nii poliitika, majanduse kui ka turvalisuse vaatenurgast.

Euroopa naabruspoliitika on strateegia, millega reguleeritakse ELi suhteid selle 16 kõige lähemal asuva ida- ja lõunapoolse partneriga. Selles kajastub ELi soov lähtuda suhetes partnerriikidega ühistest huvidest ning tahe teha ühiselt tööd esmatähtsates valdkondades, sealhulgas demokraatia, õigusriigi põhimõtte, inimõiguste austamise, majandusarengu, investeerimiskliima ja sotsiaalse ühtekuuluvuse edendamisel. ELi partnerriikide ja nende ühiskondade vastupanuvõime tugevdamine on väga oluline, võttes arvesse ohte ja survet, millega nad silmitsi seisavad, sealhulgas probleeme, mis on seotud rände ja liikuvusega.

European neighbourhood policy

Mida EL teeb?

Euroopa naabruspoliitika on raamistik ühistel huvidel ja mõlema poole tegevusel põhinevate tõhusamate ja tugevamate partnerlussuhete jaoks. Selle poliitika põhieesmärgid on:

  • muuta naaberriigid stabiilsemaks, tegeledes majandusarenguga, tööhõive ja noortega, transpordi ja energiasüsteemide ühildumisega ning rände, liikuvuse ja julgeolekuga;
  • edendada ELi põhihuve ehk head valitsemistava, demokraatiat, õigusriigi põhimõtet ja inimõigusi ning
  • hõlbustada koostööd piirkonna tasandil, näiteks idapartnerluse ja Vahemere Liidu kaudu.

Peamised algatused, millega seda poliitikat on ellu viidud, on

  • idapartnerlus: ühisalgatus ELi ja selle kuue idanaabri – Armeenia, Aserbaidžaani, Gruusia, Moldova, Valgevene ja Ukraina – suhete süvendamiseks ja tugevdamiseks ning
  • lõunanaabrus: ELi ja selle kümne partnerriigi – Alžeeria, Egiptuse, Iisraeli, Jordaania, Liibanoni, Liibüa, Maroko, Palestiina*, Süüria ja Tuneesia – vahelise koostöö võrgustik.

Koostööd tehakse kahepoolsel tasandil (individuaalsete partneritega), piirkonna tasandil (kahe või enama ida- või lõunapoolse partneriga) või kogu naabruses, sõltuvalt meetme laadist. Euroopa naabruspoliitika rahastamisvahend aitab ELil rakendada oma partnerite puhul terviklikku lähenemisviisi, olles peamine ELi vahend, millest rahastatakse aastatel 2014–2020 koostööd Euroopa naabruspoliitika riikidega.

  • Sellist nimekasutust ei tuleks käsitada Palestiina riigi tunnustamisena ning see ei mõjuta liikmesriikide individuaalseid seisukohti selles küsimuses.

Kaubandus

EL pooldab vaba kaubandust. Iga EList kaupade ja teenustena välja saadetava miljardi euroga, mis toetab Euroopas 14 000 töökohta, võitleb EL eeskirjadel põhinevate avatud turgude, võrdsete tingimuste ja rangeimate rahvusvaheliste standardite eest.

EL on maailma suurim kaubandusjõud ja ELi majandus on üks maailma avatuimaid. 90% tulevasest üleilmsest majanduskasvust leiab eelduste kohaselt aset väljaspool Euroopa piire ja kolmandik meie rahvatulust sõltub kaubandusest. ELil on ainupädevus võtta vastu õigusakte ja sõlmida Maailma Kaubandusorganisatsiooni eeskirjadele tuginedes oma liikmesriikide nimel rahvusvahelisi kaubanduslepinguid ühise kaubanduspoliitikaga hõlmatud valdkondades.

Video:

Mida EL teeb?

ELi kaubanduspoliitika hõlmab kaubavahetust ja teenustekaubandust, kuid selles käsitletakse ka selliseid küsimusi nagu intellektuaalomandi kaubanduslikud aspektid ja välismaised otseinvesteeringud.

Kaubanduslepingud ei ole eesmärk omaette, nendega kaits­takse kogu maailmas ka Euroopa väärtusi ja põhimõtteid. Just seetõttu on kõikides uutes kaubanduslepingutes, mille üle EL läbirääkimisi peab, sätted kestliku arengu, eeskätt keskkonnakaitse ja töötingimuste kohta. Hiljutised lepingud Jaapani, Mehhiko ja Mercosuri bloki riikidega on läbi aegade esimesed kaubanduslepingud, mis sisaldavad kohustust järgida Pariisi kliimakokkulepet.

EL toetab avatud ja õiglast kaubandust ning võitleb protektsionismi vastu. Ta kasutab kaubanduse kaitsevahendeid ja turulepääsu meetmeid, et kaitsta oma ettevõtteid ja kodanikke ebaausa konkurentsi ja ebaausate kaubandustavade eest.

ELil on kehtivad kaubanduslepingud 72 partneriga üle kogu maailma. Üks sellistest lepingutest on ELi ja Kanada laiaulatuslik majandus- ja kaubandusleping, millega on vabastatud tollimaksust 98% toodetest, tänu millele hoiavad ELi ettevõtjad aastas kokku 590 miljonit eurot. 2019. aastal jõudis EL Mercosuri bloki riikidega (Argentina, Brasiilia, Paraguay ja Uruguay) kokkuleppele uue kaubanduslepingu üle ja kirjutas alla kaubanduslepingule Vietnamiga. Jõustus Jaapaniga sõlmitud kaubandusleping. Leping Jaapaniga võib kaasa tuua Jaapanisse suunatud ELi ekspordi suurenemise enam kui kolmandiku võrra ja miljardi euro säästmise tollimaksude arvelt.

Komisjon tagab kaubandusläbirääkimiste läbipaistvuse, avaldades järjekindlalt läbirääkimisdokumente, läbirääkimisvoorude aruandeid ja selgitavaid materjale, ning annab korrapäraselt aru Euroopa Parlamendile ja liikmesriikidele.

EL toetab avatud turge, kuid ta ei ole naiivne vabakaupleja. Ta tagab ühelt poolt avatuse, ent teiselt poolt kannab hoolt selle eest, et eeskirjadest peetakse kinni ning ELi tootmisharud on kaitstud ebaausa kaubanduse ja põhjendamatute tõkete eest. EL on kaotanud alates 2014. aastast kolmandates riikides peaaegu 90 turule­pääsu takistavat tõket, mis on mõjutanud mitut ELi tootmisharu ja eksporti koguväärtuses ligikaudu 8,2 miljar­dit eurot aastas. Samuti on EL kehtestanud üle 30 kaubanduse kaitsemeetme, millega on kaitstud enam kui 350 000 töökohta.

Rahvusvaheline koostöö ja areng

Liidu välispoliitika keskmes on areng – enam kui pool maailma arengukoostöö rahastamise vahenditest tuleb ELilt.

ELi suhted ülejäänud maailmaga põhinevad solidaarsusel ja koostööl. Sellised probleemid nagu kliimamuutused, vägivaldne äärmuslus, inimkaubandus ja ebaseaduslik ränne ei hooli riigipiiridest ning vaid oma arenguriikidest partneritega koostööd tehes saame kaotada äärmusliku vaesuse.

Video:

Mida EL teeb?

ELi silmis ei ole arengukoostöö heategevus, vaid investeering ühisesse elujõulisesse tulevikku. Seetõttu on Euroopa Liit ÜRO kestliku arengu tegevuskava 2030 kindel toetaja. ELi 2017. aasta mais avaldatud Euroopa arengukonsensuses on sätestatud, kuidas EL keskendub selle tegevuskava kestliku arengu eesmärkide saavutamiseks tööd tehes inimestele, planeedile, heaolule, rahule ja partnerlusele.

ELi eesmärk on tegeleda vaesuse algpõhjustega. See ei tähenda pelgalt abistamist eesmärgiga tagada rahul­dav juurdepääs toidule, puhtale veele, tervishoiuteenustele, haridusele ja maale; see ei tähenda üksnes elutähtsa transpordi- ja energiataristu väljakujundamist ning puhta keskkonna saavutamist. See tähendab ka demokraatia ja õigusriigi ülesehitamist ning inimõiguste (sh naiste ja meeste võrdõiguslikkuse) kehtestamist ning nende tugevdamist. Ilma selleta ei ole võimalik välja kujundada turvalist ja stabiilset ühiskonda, kus inimestel on võimalik saavutada edu ning kohalikud ettevõtjad saavad investeerida ja kasvada ning luua püsivaid töökohti.

ELi 140 diplomaatilist esindust (delegatsioonid) teevad koostööd partnerriikidega üle kogu maailma, et töötada välja pikaajalised programmid. Pärast heakskiitmist Euroopa Parlamendis ja liikmesriikides hallatakse neid programme kohapeal, kasutades ELi eelarve ja spetsiaalse Euroopa Arengufondi vahendeid. Aastatel 2014–2020 võtab EL oma välistegevuse rahastamiseks kasutusele kokku ligikaudu 82 miljardit eurot, andes toetusi, korraldades hankeid ja toetades riikide eelarveid ning üha enam kasutades ELi vahendeid n-ö stardirahana, et elavdada kohalikke avaliku ja erasektori investeeringuid.

Humanitaarabi ja kodanikukaitse

EL koos oma liikmesriikidega on maailma juhtiv humanitaarabi rahastaja, kes annab hädaabi ja kooskõlastab selle andmist inimestele katastroofipiirkondades nii Euroopas kui ka mujal maailmas.

EL annab hädaabi inimestele, kes on saanud kriisis kannatada. 2017. aastal abistas EL 2,2 miljardi euroga enam kui 120 miljonit inimest rohkem kui 80 riigis. ELi eesmärk on

  • päästa ja hoida elusid, vältida ja leevendada inimeste kannatusi ning kaitsta loodusõnnetustest ja inimtegevusest põhjustatud kriisides kannatanute isikupuutumatust ja väärikust;
  • reageerida kiiresti hädaolukorrale nii ELis kui ka sellest väljaspool;
  • vähendada katastroofiohtu, näiteks kasutades strateegiaid, mille eesmärk on leevendada kliimamuutuste tagajärgi;
  • parandada katastroofideks valmisolekut, näiteks töötades välja varajase hoiatamise süsteemid;
  • tagada hädaabioperatsiooni lõppedes sujuv üleminek, luues seosed arenguabistrateegiatega;
  • tugevdada elanikkonna üldist vastupanuvõimet, näiteks investeerides meetmetesse, mis aitavad elanikkonnal valmistuda tulevasteks katastroofideks, ning
  • kaitsta inimtegevusest põhjustatud katastroofidesse või loodusõnnetustesse sattunud lapsi ja kindlustada neile tulevik.
Video:

Mida EL teeb?

EL reageerib kriisiolukordadele Euroopa Komisjoni Euroopa kodanikukaitse ja humanitaarabioperatsioonide peadirektoraadi (ECHO) kaudu, mis tagab ELi hädaabi kiire ja tõhusa edastamise, kasutades oma kaht peamist vahendit: humanitaarabi ja kodanikukaitset. EL on juhtiv humanitaarabi rahastaja paljudes kriisides. Muu hulgas

  • annab EL hädaabi põgenikele Süürias ja pagulastele naaberriikides;
  • annab EL humanitaarabi pagulastele ja riigisisestele põgenikele Kreekas, Iraagis, Türgis ja Jeemenis;
  • viib EL ellu elupäästvaid humanitaarprojekte enim kannatavates kogukondades Lõuna-Sudaanis ja Kesk-Aafrika Vabariigis;
  • aitab EL kogukondadel sagedaste katastroofide piirkondades paremini valmistuda ja katastroofidest taastuda. Iga valmisoleku suurendamiseks kulutatud euroga hoitakse ära seitsme euro kulutamine katastroofi järgselt.

EL lähetab oma kodanikukaitse mehhanismi kaudu meeskondi aitamaks toime tulla kriisidega nii ELis kui ka kogu maailmas. Näiteks

  • 2017. aasta suvel toimunud eriti intensiivsete metsapõlengute ajal koordineeris EL tulekustutusoperatsioone ja kaasrahastas seonduvaid transpordikulusid;
  • 2017. aastal saatis EL eksperte, meeskondi ja varustust üle kogu maailma riikidesse, mida oli tabanud maavärin (Iraak, Mehhiko), üleujutus (Albaania, Peruu) või epideemia (Uganda, Bangladesh);
  • 2017. aasta septembris aitas EL orkaanide Irma ja Maria ohvreid Kariibi piirkonnas.

Õigusküsimused ja põhiõigused

EL tagab oma kodanikele rea põhiõigusi ja kaitseb neid diskrimineerimise eest, samal ajal kui ELi ühine õigusruum aitab nii kodanikel kui ka ettevõtjatel lahendada piiriüleseid õiguslikke probleeme.

EL ei ole lihtsalt ühtne kaupade ja teenuste turg. Eurooplased jagavad väärtusi, mis on sõnastatud ELi aluslepingutes ja põhiõiguste hartas, millega tagatakse õigused ELi kodanikele (iga isik, kellel on mõne liikmesriigi kodakondsus, on automaatselt ka ELi kodanik). EL teeb elu lihtsamaks ka neile eurooplastele, kes õpivad, töötavad või abielluvad mõnes teises ELi riigis, ehitades sildu ELi erinevate riiklike õigussüsteemide vahele. Piirideta ja tõrgeteta toimiva ühise õigusruumiga on kodanikele tagatud teatud õigused ja õiguskaitse kättesaadavus kogu Euroopas.

Video:

Mida EL teeb?

Õiguste tagamisel tugineb EL järgmisele:

  • eeskirjad, millega hoitakse ära diskrimineerimine soo, rassilise või etnilise päritolu, usutunnistuse või veendumuste, puude, vanuse või seksuaalse sättumuse alusel;
  • igaühe õigus oma isikuandmete kaitsele, mis on tagatud tänu uutele eeskirjadele (isikuandmete kaitse üldmäärus), mis jõustusid 2018. aasta mais;
  • põhiõiguste harta, kuhu on koondatud kõik ELi inimeste isiklikud, tsiviil-, poliitilised, majanduslikud ja sotsiaalõigused, mille Euroopa Liit tagab ELi õiguse kohaldamisel;
  • ELi õigusküsimuste- ja põhiõigustealane poliitika: põhiküsimus on õiguskaitset käsitlevate eeskirjade ja miinimumstandardite kooskõlastamine kogu ELis ning samadel tingimustel juurdepääs õigusemõistmisele kõikides riikides. Näiteks kuriteoohvritel on ühtsed miinimumõigused, kus tahes nad ELis ka ei asuks. See kooskõlastamine aitab ka kodanikel kasutada oma õigust vabalt liikuda ning ettevõtjatel kaubelda ja tegutseda kogu ELi ühtsel turul.

Peale selle püüab EL suurendada ELi liikmesriikide kohtute ja haldusasutuste vastastikust usaldust, et nad tunnistaksid üksteise kohtute otsuseid. See on eriti oluline tsiviilasjades, näiteks lahutuse, lapse isikuhooldusõiguse või elatisnõude puhul. Eurojust hõlbustab koostööd liikmesriikide õiguskaitseasutuste vahel, aidates võidelda selliste raskete kuritegudega nagu korruptsioon, terrorism ning uimastikaubandus ja uimastite levitamine, samal ajal kui Euroopa vahistamismäärusega on asendatud pikalevenivad väljaandmismenetlused, et saata kuriteos kahtlustatavad või süüdi mõistetud isikud tagasi riiki, kus nende üle kohut mõistetakse või on juba kohut mõistetud. Vastloodud Euroopa Prokuratuur, mis alustab tegevust 2020. aastal, uurib ELi eelarvet kahjustavaid kuritegusid, nagu pettus, korruptsioon või tõsine piiriülene käibemaksupettus, esitab nendega seoses süüdistusi ja toob nende toimepanijad kohtu ette.

Toiduohutus

EL kaitseb oma toiduohutusalase tegevusega inimeste, loomade ja taimede tervist igal sammul teekonnal põllumajandusettevõttest toidulauani, aidates samas Euroopa toiduainetööstusel jõudsalt areneda.

ELi toiduohutuspoliitika eesmärk on tagada, et ELis toodetakse või ELi imporditakse ohutut ja täisväärtuslikku toitu, mis on valmistatud tervetest taimedest ja loomadest, ning seejuures võimaldada toiduainetööstusel kui Euroopa suurimal tootmis- ja tööhõivesektoril tegutseda võimalikult heades tingimustes. Sellega kaitstakse tervist igas toiduahela etapis, hoides ära toidu saastumise ning edendades toiduhügieeni, taime- ja loomatervist ning loomade heaolu. Lisaks saavad tarbijad tänu ELi toidu märgistamise eeskirjadele teavet, mis on oluline nende tervise seisukohast.

Video:

Mida EL teeb?

ELi toiduohutuspoliitika aluspõhimõtted on kindlaks määratud ELi üldistes toidualastes õigusnormides, millega tagatakse kõrgetasemeline inimeste tervise ja tarbijate huvide kaitse ning kantakse hoolt selle eest, et ühtne turg toimib tõhusalt. Euroopa Toiduohutusamet annab toiduga seotud küsimustes teaduslikku nõu, et aidata kaitsta inimesi, loomi, taimi ja keskkonda.

Üldiste toidualaste õigusnormidega on loodud ka menetlused ja vahendid toimetulekuks hädaolukordade ja kriisidega. Üks näide on toidu- ja söödaalane kiirhoiatussüsteem, mis aitab tagada, et kaupluseriiulitelt kõrvaldatakse toit, mis ei ole kooskõlas Euroopa eeskirjadega. Kui tõsine loomataudi või toidumürgistuse puhang mõjutab tarbijaid, saavad ELi ametiasutused jälgida toiduainete liikumist elektroonilise kaubanduse kontrolli- ja ekspertsüsteemi TRACES kaudu.

EL tagab loomade tervise ja heaolu ka toidutarneahelas. Taudipuhangu tarvis on ELil olemas mehhanismid, et kiiresti tegutseda. Taimetervist käsitlevate eeskirjadega kaitstakse põllukultuure, puu- ja köögivilju ning metsi kahjurite ja haiguste ELis levimise või välisriikidest sissetoomise eest.

Toidujäätmete vähendamine pakub tohutuid väljavaateid ressursside ja raha säästmiseks ning toidu keskkonnamõju vähendamiseks. EL tegeleb toiduohutuse tagamise kõrval ka toidujäätmete probleemiga, selgitades asjakohaseid ELi eeskirju, et hõlbustada kõikide osaliste (avalikust ja erasektorist) panustamist, ning edendades uuenduste ja parimate tavade jagamist selles valdkonnas.

Tarbijad

ELi tarbijakaitsepoliitikaga kaitstakse tarbijate õigusi, tagatakse toodete ohutus, aidatakse inimestel teha kaupade ja teenuste ostmisel teadlikke valikuid ning pakutakse vahendeid probleemide lahendamiseks, kui midagi valesti läheb.

Tänu ELi ühtsele turule on tarbijatele tagatud suurem valik, paindlikkus, kvaliteet ning hea hinna ja kvaliteedi suhe. Kuid tarbijatel võib tekkida ühtsel turul ka probleeme, eriti sellistes kiiresti arenevates valdkondades nagu digitaal-, energia- ja finantsteenused. ELi tarbijapoliitikaga kindlustatakse inimeste õigused olukorras, kus nad puutuvad kokku probleemidega, ostes kaupu või teenuseid, sealhulgas interneti teel, mõnest muust ELi riigist. See aitab suurendada tarbijate usaldust kõikjal ELis, mis on hea ka ELi ühtsel turul piiriüleselt kauplevatele ettevõtjatele.

Video:

Mida EL teeb?

EL pakub tarbijatele praktilisi õigusi, mida kasutada juhul, kui midagi valesti läheb.

  • Kõikide transpordiliikide jaoks on kehtestatud reisijaõiguste miinimumstandardid, mis hõlmavad teavitamist, abistamist ja hüvitamist reisi tühistamise või pikaajalise hilinemise korral.
  • Tehes oste interneti teel, on tarbijatel aega 14 päeva, et ümber mõelda ja oma ostust loobuda. Nad võivad alati toote kahe nädala jooksul tagastada ja saavad oma raha tagasi.
  • Alates 2017. aasta juunist on kaotatud rändlustasud. ELis reisivad eurooplased tasuvad rändlusteenuste eest (kõned, SMSid, andmeside) hinna, mida nad maksavad oma kodumaal.
  • Kui ELis (kas interneti teel või poest) ostetud toode erineb sellest, kuidas asjaomast toodet on reklaamitud, või ei tööta korralikult, on tarbijal õigus vähemalt toote parandamisele või asendamisele.
  • Alates 2016. aastast on uute hüpoteeklaene käsitlevate eeskirjadega tagatud selge teabe esitamine kuulutustes ja tarbijate õigeaegne teavitamine enne lepingu sõlmimist.

Samuti aitab EL tarbijatel kiiresti ja tõhusalt lahendada kauplejatega tekkinud vaidlusi. Neid väikeste kuludega kiireid menetlusi saab kasutada nii riigisiseste kui ka piiriüleste vaidluste puhul. Internetipõhine vaidluste lahendamise platvorm võimaldab tarbijatel ja kauplejatel lahendada interneti teel tehtud ostudega seotud vaidlused täielikult internetis. Euroopa tarbijakeskuste võrgustik pakub tarbijatele tasuta abi ja nõu seoses piiriüleste ostudega.

Rangeid ohutusstandardeid kohaldatakse mänguasjade, elektriseadmete, kosmeetikatoodete ja ravimite suhtes ning karmide eeskirjadega tagatakse, et ohtlikud tooted kõrvaldatakse turult. Toiduks mittekasutatavate toodete puhul rakendatava kiire teabevahetuse süsteemi kaudu teatatakse igal aastal enam kui 200 erinevast ohtlikust tootest.

Pangandus ja finantsteenused

EL teeb tööd selle nimel, et finantssüsteem püsiks tugev ja kindel ning et ühtsel turul pakutaks tarbijatele ja ettevõtjatele finantstooteid, mida nad vajavad.

Finantsasutustel ja -turgudel on ELi majanduse stabiilsuse ja kasvu tagamisel väga tähtis roll. Nad annavad leibkondadele ja ettevõtjatele rahalisi vahendeid, võimaldavad inimestel säästa ja investeerida, kindlustavad riskide vastu ja hõlbustavad maksete tegemist.

Finantssüsteemis esineval tõrkel võivad olla ulatuslikud tagajärjed. 2008. aasta finantskriis näitas, et ükski ELi riik ei suuda hallata finantssektorit ja teha järelevalvet finantsstabiilsust ohustavate riskide üle üksi. Pärast kriisi võttis EL ette kaugeleulatuvad reformid, et tugevdada finantssüsteemi ning ELi suutlikkust toime tulla tulevaste finants- ja majandusvapustustega. Selle raames tõhustati eeskirju, et kaitsta panga maksejõuetuks muutumise korral hoiuseid.

Video:

Mida EL teeb?

ELi eesmärk on ehitada üles tugev ja kindel finantssektor, tõhustades finantsasutuste üle tehtavat järelevalvet ja reguleerides keerulisi finantstooteid. Euroopa Komisjon jätkab tööd stabiilse ja vastupidava finantssüsteemi säilitamise nimel ning tegelemist allesjäänud riskidega, pidades õigusraamistiku ajakohastamisel sammu tehnoloogilise ja majandusliku arenguga.

On kehtestatud ühtsed eeskirjad, et teha järelevalvet pankade kapitalinõuete täitmise üle, parandada hoiustajate kaitset ja reguleerida tegevust pankade maksejõuetuks jäämise korral. Pangandusliiduga läks pangandusjärelevalve ja kriisilahendus euroala 19 liikmesriigis riigi tasandilt üle ELi tasandile. Kapitaliturgude liit tagab vajaliku raamistiku, et kaasata Euroopas kapitali ja suunata see kõikide, sealhulgas väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjateni, ning taristuprojektideni, mis vajavad seda laienemiseks ja töökohtade loomiseks.

Tarbijale suunatud finantsteenuste jaoks ei ole veel täielikult integreeritud ELi ühtset turgu, mistõttu neid teenuseid osutatakse suuresti ikka veel liikmesriigi tasandil. Seepärast on tarbijatel keeruline pääseda piiriüleselt ligi sellistele finantstoodetele nagu pangakontod, krediitkaardid, hüpoteegid ja kindlustus või neid teise riiki üle kanda. EL teeb tööd selleks, et finantsteenused toimiksid tarbijate ja väikeinvestorite huvides paremini. Näiteks on EL võtnud meetmeid, et tagada ELi-ülene õigus pääseda ligi põhipangakontodele. Samuti püüab EL kasutada veelgi enam digiteerimise ja tehnoloogilise arengu potentsiaali, et parandada tarbijate juurdepääsu finantsteenustele.

EL on esitanud jätkusuutliku rahanduse tegevuskava, mis tähendab investeerimist, mille puhul võetakse arvesse keskkonnaalaseid, sotsiaalseid ja juhtimisalaseid kaalutlusi. See on osa jõupingutustest, mis tehakse kapitaliturgude liidu raames, et siduda rahandus meie planeedi ja ühiskonna hüvanguks Euroopa majanduse konkreetsete vajadustega. See on ka üks põhisamme Pariisi kokkuleppe ja ELi kestliku arengu tegevuskava rakendamisel.

Konkurents

ELi konkurentsieeskirjade eesmärk on tarbijate, ettevõtete ja Euroopa majanduse kui terviku huvides tagada, et kõik ettevõtjad konkureerivad ühtsel turul ausalt ja võrdselt.

Euroopa Komisjon jõustab koos liikmesriikide konkurentsiasutuste ja kohtutega ELi konkurentsipoliitikat ja -eeskirju, kandmaks hoolt selle eest, et ettevõtjad pakuvad üksteistele ausat konkurentsi. See aitab alandada hindu ja parandada kvaliteeti, suurendab innovatsiooni ja tõhusust ning tagab tarbijatele laiema valiku.

Mida EL teeb?

Komisjon võtab meetmeid seoses

  • kartelli- või muude ebaseaduslike kokkulepetega, millega ettevõtjad väldivad üksteisega konkureerimist või kehtestavad kunstlikult kõrged hinnad;
  • juhtumitega, mille puhul juhtivad ettevõtjad kuritarvitavad oma turgu valitsevat seisundit ja püüavad konkurente turult välja tõrjuda või küsida liiga kõrget hinda;
  • ettevõtete ühinemise ja ülevõtmisega, mis võib piirata konkurentsi ühtsel turul;
  • ELi liikmesriikide valitsuste rahalise toetusega ettevõtjatele (riigiabi), mis võib ühe ettevõtja teistele eelistamise tulemusel moonutada konkurentsi ühtsel turul, ning
  • konkurentsieeskirjade edendamisega rahvusvahelisel tasandil, nii et ELi ettevõtjad seisaksid mujal maailmas turgudel silmitsi ausa konkurentsiga.

ELis korraldatavad konkurentsivastaste tavade uurimised võivad hõlmata lisaks kaupadele ka kutsealasid ja teenuseid. Komisjon jälgib abi, mida liikmesriikide valitsused annavad ettevõtjatele, kandmaks hoolt selle eest, et sellega ei anta teatavatele ettevõtjatele konkurentide ees ebaõiglast eelist. Riigiabi võib olla lubatud, kui sellega toetatakse või edendatakse ebasoodsamas olukorras olevaid piirkondi, väikeseid ja keskmise suurusega ettevõtjaid, teadus- ja arendustegevust, keskkonnakaitset, koolitamist, tööhõivet või kultuuri.

2016. ja 2017. aastal määras komisjon trahvi ettevõtjatele kartellis, mille moodustasid kuus juhtivat veokitootjat – Scania, Daimler, DAF, Iveco, MAN ja Volvo/Renault –, kes tootsid üle 90% Euroopas müüdavatest keskmise suurusega veokitest ja raskeveokitest. Komisjon trahvis neid kuut ettevõtjat kokku 3,8 miljardi euroga. See raha läheb ELi eelarvesse ning seega väheneb maksumaksjate panus.

Suurtel ettevõtetel on keelatud kasutada oma läbirääkimispositsiooni selleks, et kehtestada tingimused, mille tõttu on ettevõtte tarnijatel või klientidel raskem ajada äri ettevõtte konkurentidega. Näiteks 2017. aastal tegi Euroopa Komisjon Google’ile 2,42 miljardi euro suuruse trahvi selle eest, et otsingumootor kuritarvitab oma turgu valitsevat seisundit ja annab otsingutulemustes eelise oma hinnavõrdlusteenusele, jättes tahapoole konkurentide omad. 2018. aasta juulis sai Google veel 4,34 miljardit eurot trahvi, kuna ta oli kehtestanud Androidi seadmete tootjatele ebaseaduslikud piirangud. Rohkem näiteid leiate veebilehelt https://ec.europa.eu/competition/consumers/how/index_et.html.

Maksustamine

Kui maksumäärade kehtestamise ja maksude kogumise eest vastutavad liikmesriigid, siis EL kannab hoolt selle eest, et teisest liikmesriigist pärit kodanikke ja ettevõtjaid ei diskrimineeritaks ning et maksud ei takistaks ELi ühtse turu toimimist.

Liikmesriikide valitsustel on üldiselt vabadus kavandada maksuseadused vastavalt oma riiklikele prioriteetidele. Ent seda tehes peavad nad siiski kinni pidama teatavatest aluspõhimõtetest, nagu diskrimineerimise keeld ning kaupade ja teenuste vaba liikumine ühtsel turul. Üha enam ettevõtteid ja üksikisikuid tegutseb rohkem kui ühes riigis, mistõttu on neil lihtsam maksta võimalikult vähe makse (maksustamise vältimine) või vältida nõutavate maksude tasumist (maksudest kõrvalehoidumine) õiguslike vahendite abil. Ükski riik ei suuda lahendada neid probleeme üksinda, seetõttu teevad ELi liikmesriigid koostööd, et tagada maksustamisel õiglus.

Video:

Mida EL teeb?

ELil puudub maksude tõstmisel või maksumäärade kehtestamisel otsene roll. ELi ülesanne on kontrollida riiklikke maksueeskirju, et tagada nende kooskõla ELi poliitikaga, millega

  • edendatakse majanduskasvu ja töökohtade loomist;
  • tagatakse kaupade, teenuste ja kapitali vaba liikumine ELi ühtsel turul;
  • kantakse hoolt selle eest, et teatava riigi ettevõtjatel ei oleks teiste riikide ettevõtjate ees põhjendamatut eelist;
  • tagatakse, et maksudega ei diskrimineerita teistest ELi riikidest pärit tarbijaid, töötajaid või ettevõtjaid.

Maksuküsimusi käsitlevate ELi otsuste tegemisel peavad andma oma nõusoleku kõikide liikmesriikide valitsused, nii et arvesse võetaks kõigi ELi kuuluvate riikide huve. Mõne maksu puhul, nagu käibemaks või kütuse-, tubaka- ja alkoholiaktsiis, on liikmesriigid nõustunud oma eeskirjad ja miinimummäärad üldjoontes ühtlustama, et vältida ebaausat konkurentsi ühtsel turul.

Ühe liikmesriigi maksuseadused ei tohiks võimaldada kodanikel või ettevõtjatel pääseda maksustamisest mõnes teises liikmesriigis. Probleemi lahendamiseks on oluline tegutseda ELi-üleselt. Pärast ELi tegevuskava vastuvõtmist 2012. aasta mais on astutud maksupettuse, maksudest kõrvalehoidumise ja maksustamise vältimise vastu võitlemiseks palju seadusandlikke samme.

Ka maksuasutuste tegevuse tihe kooskõlastamine aitab takistada ettevõtjaid ära kasutamast eri riikide maksusüsteemide vahelisi lünki eesmärgiga vähendada tasutavate maksude summat.

Toll

ELi tolliliit tähendab kõikide liikmesriikide ühist tööd selle nimel, et ELi imporditud kaubad ringleksid vabalt ning oleksid inimestele, loomadele ja keskkonnale ohutud.

Tolliliitu kuuluvad riigid kohaldavad ülejäänud maailmast oma territooriumile imporditavate kaupade suhtes samu tariife ega kohalda tariife tolliliidu sees. ELis tähendab see, et kauba vedamisel ühest liikmesriigist teise ei tule tasuda tollimaksu.

ELi tolliliit on üks vähestest Euroopa Liidu ainupädevusse kuuluvatest poliitikavaldkondadest. Euroopa Komis­jon teeb ettepanekuid ELi tolliküsimusi käsitlevate õigusaktide vastuvõtmiseks ja tagab nende õigusaktide rakendamise.

Video:

Mida EL teeb?

Praktikas haldavad ELi tolliliitu riiklikud tolliametid, kes tegutsevad ühe üksusena. Nad kaitsevad tarbijaid kaupade eest, mis võivad olla ohtlikud või kahjulikud tarbijate tervisele, ning loomi ja keskkonda taime- ja loomahaiguste eest. Samuti aitavad nad võidelda organiseeritud kuritegevuse ja terrorismi vastu ning kannavad hoolt selle eest, et Euroopa rikkusi ei toimetataks ebaseaduslikult üle piiri.

Lisaks hoiavad tolliametid ära jäätmete ebaseadusliku eksportimise, sest üks nende põhiülesanne on kaitsta keskkonda. Ettevõtjate jaoks tähendab tolliliit seda, et hoolimata sellest, kus kaup ELi siseneb, kehtivad samad eeskirjad, ning kui kaup on kord läbinud tollivormistuse, võib see vabalt ringelda ja seda võib müüa ükskõik kus ELi tolliterritooriumil.

Näiteks 2016. aastal vaatasid enam kui 2000 ELi tolliasutust, mis töötavad 365 päeva aastas, läbi peaaegu 313 mil­jonit tollideklaratsiooni.

ELi tollipoliitikas keskendutakse praegu

  • selle tagamisele, et kõik liikmesriigid teeksid tolliliidu raames tulemuslikku ja tõhusat koostööd;
  • õigusaktide ja menetluste kavandamisele, et suurendada kodanike julgeolekut ja ohutust ning hõlbustada seaduslikku kaubavahetust;
  • ELi riikide abistamisele sellise teabe vahetamisel, mis võib olla tolliasutustele kasulik, ning
  • selle tagamisele, et kaubad saaksid liikuda ELi ühtsel turul vabalt ühest liikmesriigist teise.

Kultuur ja meedia

EL teeb tööd selle nimel, et säilitada Euroopa ühine kultuuripärand ja muuta see kõigile ligipääsetavaks. EL toetab kunsti ning aitab meie kultuuri- ja loometööstusel jõudsalt areneda, eelkõige programmi „Loov Euroopa“ kaudu.

Kultuur ja loovus on Euroopa projekti ja ELi kultuuripoliitika tuum. Euroopa rikkalik kultuuripärand ja dünaamiline loomesektor rikastab miljonite inimeste elu, pakub neile naudingut ning tugevdab nende identiteeditunnet.

EL püüab kaitsta kõikides riikides kultuuripärandit ja kultuurilist mitmekesisust ning rakendada majanduses ja ühiskonnas kultuuri- ja loometööstuse potentsiaali. ELi poliitikaga püütakse ka lahendada ühiseid ülesandeid, nagu üleminek digitaalsele tootmisele ja sisule või innovatsiooni elavdamine kultuurisektoris. Euroopa kultuurivaldkonna uus tegevuskava sisaldab konkreetseid meetmeid, et kasutada täiel määral ära kultuuri võimalused.

Video:

Mida EL teeb?

Programmi „Loov Euroopa“ eesmärk on tugevdada Euroopa kultuuri- ja loomesektorit ning rahastada seitsme aasta jooksul, mil programmi ellu viiakse, ligikaudu 3700 kultuuriorganisatsiooni, 250 000 loovisikut ja kultuuritöötajat, enam kui 7000 kino ja 2800 filmi ning 4500 raamatu tõlkimist. Programmi raames investeeritakse 1,46 miljardit eurot, et

  • edendada Euroopa kultuurilist ja keelelist mitmekesisust;
  • suurendada loomesektoris majanduskasvu ja konkurentsi­võimet;
  • aidata loome- ja kultuurisektoril kasutada võimalikult hästi ära digitehnoloogia pakutavaid võimalusi ning aidata välja töötada uusi ärimudeleid ning
  • tuua loometeosed laiema publiku ette nii Euroopas kui ka rahvusvahelisel tasandil.

Programmiga „Loov Euroopa“ toetatakse ka selliseid algatusi nagu kultuuripärandi, arhitektuuri, kirjanduse ja muusika valdkonnas välja antavad ELi auhinnad, Euroopa kultuuripärandi märgis ning Euroopa kultuuripealinnad. Euroopa kultuuripärandiaasta 2018 eesmärk oli julgustada rohkem inimesi avastama Euroopa kultuuripärandit ja lööma kaasa sellega seotud tegevuses ning tugevdada ühtsesse Euroopa ruumi kuulumise tunnet.

Lisaks koordineerib komisjon poliitikakujundamist, teadustegevust ja aruandlust mitmes valdkonnas, alates meediapädevusest ja digitaallevist kuni kultuuripärandi säilitamiseni ning kultuurini välissuhetes. Peale selle edendab komisjon liikmesriikide koostööd ja vastastikust õpet.

ELi audiovisuaal- ja meediapoliitika eesmärk on tagada, et nagu muude kaupade ja teenuste puhul, kohaldataks ka audiovisuaalmeedia (filmid, televisioon ja videod) suhtes ELi-üleseid eeskirju kandmaks hoolt selle eest, et need saaksid olenemata levitamise viisist ühtsel turul vabalt ja ausalt ringelda. EL toetab ka Euroopa filmide ja muu infosisu loomist ning levitamist, et edendada kultuurilist mitmekesisust.

Noored

Oma noortepoliitika ja noorsooprogrammide kaudu püüab EL kanda hoolt selle eest, et noored saaksid täielikult osaleda kõikides ühiskonna valdkondades, ning suurendada noorte võimalusi hariduses ja tööturul.

Noorte sotsiaalne kaasamine on Euroopa ühiskonna ja demokraatia jaoks väga oluline. ELi noortestrateegiaga toetatakse noorte jõudmist täiskasvanuikka ning edendatakse noorte tervist ja heaolu, osalemist ühiskonnas, kaasalöömist vabatahtlikus ja solidaarsustegevuses ning tööhõivet ja ettevõtlikkust. Samuti antakse ELi noortepoliitikaga noortele võimalus täita lünki oma hariduses ja oskustes, võimaldades neil paremini kohaneda probleemidega ja panustada ühiskonna positiivsetesse muudatustesse. See on iseäranis oluline, sest noorte tööpuudus on endiselt märkimisväärselt suur.

Video:

Mida EL teeb?

EL on võtnud kasutusele mitu programmi ja algatust, et aidata Euroopa noortel mängida ühiskonnas aktiivsemat rolli ja saada kogemusi mõnes teises riigis. Nende hulka kuuluvad eelkõige

  • programm „Erasmus+“, mille kaudu EL toetab haridust, koolitust, noori ja sporti Euroopas. Selle 14,7 miljardi euro suuruse eelarvega programmi raames pakutakse rohkem kui neljale miljonile eurooplasele võimalust omandada teadmisi ja oskusi õppides, viibides õpipoisiõppes või praktikal, osaledes noortevahetuses, õpetades, saades koolitust, panustades noorsootöösse või sportides välismaal;
  • struktureeritud dialoog, mis on komisjoni meelest väga vajalik noorte ja poliitikakujundajate vahelise suhtlemise vahend, mis võimaldab saada noortelt vahetut tagasisidet poliitikaküsimustes, mis neile korda lähevad. Igas struktureeritud dialoogi 18 kuud kestvas tsüklis keskendutakse konkreetsele teemale ja antakse noortele võimalus teha oma hääl asjaomases küsimuses kuuldavaks;
  • programm „Erasmus noortele ettevõtjatele“, mis aitab pakkuda uutele või noortele Euroopa ettevõtjatele väikeettevõtte loomiseks ja juhtimiseks vajalikke oskusi;
  • Euroopa solidaarsuskorpus – uus ELi algatus, mille eesmärk on anda noortele võimalus väljendada solidaarsust, osaledes kodu- või välismaal tegevuses, mis toob kasu kogukondadele ja inimestele kogu Euroopas;
  • 8,8 miljardi euro suuruse eelarvega noortegarantii, mille kaudu toetatakse noorte tööhõivet, kandes hoolt selle eest, et kõik alla 25-aastased noored saavad nelja kuu jooksul pärast ametlike õpingute lõpetamist või töötuks jäämist kvaliteetse ja konkreetse tööpakkumise või võimaluse jätkata haridusteed, osaleda õpipoisiõppes või praktikal.

Teavet nende ja muude ELi algatuste kohta, mis on mõeldud noortele kõikjal Euroopas, leiab Euroopa noorteportaalist. Euroopa tööalase liikuvuse portaal EURES aitab kokku viia tööotsijad ja tööd pakkuvad ettevõtjad.

Sport

EL peab tähtsaks kasu tervisele ja positiivseid väärtusi, mida seostatakse spordiga, toetab poliitikakujundajate koostööd ja dialoogi spordiorganisatsioonidega ning tegeleb probleemidega, nagu doping, võistluste tulemuste kokkuleppimine ja vägivald.

Sport ja kehaline tegevus on miljonite eurooplaste elu lahutamatu osa. Tervise ja heaolu parandamise kõrval võib sport aidata lahendada selliseid probleeme nagu rassism, sotsiaalne tõrjutus ja sooline ebavõrdsus. Samuti toob sport märkimisväärset majanduslikku kasu ja on oluline vahend ELi välissuhetes. ELi spordipoliitikat viiakse praegu ellu peamiselt programmi „Erasmus+“ kaudu.

Video:

Mida EL teeb?

EL keskendub spordile kui vahendile, mille abil hoida inimesed terved, luua kogukondi, suurendada sotsiaalset kaasatust ja edendada võrdseid võimalusi.

  • Programmist „Erasmus+“ kaasrahastatakse algatusi, mis aitavad välja töötada, jagada ja rakendada uuenduslikke ideid ja tavasid, millega edendada rahvasporti. Programmi „Erasmus+“ spordivaldkonnale suunatud alaprogramm aitab arendada spordis Euroopa mõõdet, edendades spordiorganisatsioonide, riigiasutuste ja muude osaliste koostööd.
  • Sport võib aidata ületada sotsiaalseid lõhesid, võimestada inimesi ja pakkuda võimalusi juhioskuste arendamiseks. Euroopa Sotsiaalfondist ja Euroopa Regionaalarengu Fondist toetust taotlevaid ELi liikmesriike julgustatakse kaasama projekte, millega edendatakse sotsiaalset kaasatust spordi kaudu. ELi spordiauhinnaga #BeInclusive EU Sport Awards avaldatakse tunnustust organisatsioonidele, kes kasutavad spordi jõudu, et suurendada ebasoodsamas olukorras olevate rühmade sotsiaalset kaasatust.
  • Euroopa spordinädala raames julgustatakse eurooplasi olema oma igapäevaelus aktiivsed.
  • Euroopa Komisjon kutsub spordiorganisatsioone üles rakendama head juhtimistava.
  • Euroopa Komisjon lõimib spordivaldkonna järk-järgult väljaspool ELi asuvate riikidega sõlmitavatesse kahepoolsetesse lepingutesse.

ELi liikmesriikide spordialane koostöö lepitakse kokku ELi mitmeaastastes spordialastes töökavades. Neist kõige viimases (ajavahemikuks 2017–2020) on kindlaks määratud kolm prioriteeti: spordieetika, spordi majanduslik mõõde ning sport ja ühiskond. Euroopa Komisjon teeb koostööd liikmesriikide ja sidusrühmadega, et suurendada spordi rolli ning leida lahendused Euroopa spordi ees seisvatele probleemidele.

Eurobaromeetri sporti ja kehalist aktiivsust käsitlevast uuringust on näha, et eurooplased ei liiguta end piisavalt. ELi tervishoiupoliitikaga edendatakse kehalist tegevust, toetades heade tavade jagamist ELi liikmesriikide vahel ja huvitatud isikutega ning kasutades ELi tervisliku toitumise, kehalise aktiivsuse ja tervise platvormi, mis annab võimaluse käsitleda kahjulikke suundumusi.

ELi suunistes füüsilise tegevuse kohta (2008) ja nõukogu soovituses tervist edendava kehalise aktiivsuse edendamise kohta kõikides sektorites (2013) on kirjeldatud, kuidas riikliku poliitikaga saab suurendada aktiivsust. 2017. aastal koostatud Tartu üleskutse tervislikele eluviisidele sisaldab 15 meedet, mille abil edendada tervislikke eluviise.

Eelarve

ELi eelarve aitab saavutada seda, mis on eurooplaste jaoks oluline. Koondades vahendid ELi tasandil, saavutavad liikmesriigid rohkem, kui neil õnnestuks saavutada üksi tegutsedes.

ELi eelarvest toetatakse mitmesugust ELis elluviidavat poliitikat. Samuti on ELi eelarve aidanud liidul kindlustada oma tugevat rolli rahvusvahelisel areenil kliimamuutustevastase võitluse eestvedajana ning humanitaar- ja arenguabi suurima rahastajana maailmas.

Majandus- ja finantskriisi ajal osutus ELi eelarve võimsaks vahendiks, millest toetada investeeringuid. Ajal, mil paljude liikmesriikide eelarved olid väga pingelised, oli ELi eelarvel ja eelkõige struktuurifondidel, mis võimaldasid investeerida majanduskasvu ja tööhõivesse, 2008. aasta kriisist väljumisel stabiliseeriv mõju. Hiljem on eelarvele toetudes hallatud ELi välispiire, samuti on reageeritud pagulaskriisile ning organiseeritud kuritegevuse ja terrorismiohule.

Video:

Mida EL teeb?

EL lepib kokku pikaajalistes eelarvekavades, millega luuakse vähemalt viieks aastaks kindel alus eelarve täitmiseks. Praegune ELi pikaajaline eelarve hõlmab ajavahemikku 2014–2020 ja võimaldab ELil investeerida asjaomases ajavahemikus ligikaudu triljon eurot. Euroopa Komisjon esitas 2018. aasta mais ettepaneku, mis käsitleb ELi pikaajalist eelarvet aastateks 2021–2027.

Aastaeelarve kehtestatakse demokraatlikult. Kõigepealt esitab Euroopa Komisjon eelarveprojekti. Seejärel kiidavad liikmesriikide valitsused (Euroopa Liidu Nõukogu kaudu) ja otse valitud Euroopa Parlament ELi eelarve heaks (tavaliselt enne aasta algust). Ligikaudu 94% eelarvest kulutatakse liikmesriikides – peamiselt tööhõive ja majanduskasvu edendamiseks Euroopas – ning arengu- ja humanitaarabi andmiseks EList väljaspool, vaid 6% eelarvest kulutatakse ELi haldamisele.

2019. aastal oli ELi aastaeelarve ligikaudu 165,8 miljardit eurot, mis absoluutväärtuses on suur summa, kuid mis moodustab vaid 1% ELi liikmesriikide majanduses igal aastal loodavast jõukusest. Ligikaudu 80% ELi eelarvest rahastatakse liikmesriikide osamaksetest, mis põhinevad kogurahvatulul ja käibemaksul.

Euroopa Parlament otsustab nõukogu iga-aastase soovituse põhjal, kas anda sellele, kuidas komisjon on täitnud ELi eelarvet, oma lõplik heakskiit. Selle menetlusega tagatakse täielik vastutus ja läbipaistvus. Saadud heakskiit toob kaasa asjaomase aasta raamatupidamiskontode ametliku sulgemise.

Pettuse ärahoidmine

Euroopa Pettustevastane Amet kannab hoolt selle eest, et maksumaksjate raha kasutatakse parimal võimalikul viisil, uurides sel eesmärgil ELi vahenditega seotud pettuse, korruptsiooni ja ebaseadusliku tegevuse juhtumeid.

Korruptsioon ja pettus võivad tõsiselt kahjustada majandust ning vähendada kodanike usku demokraatlikesse institutsioonidesse ja menetlustesse. Kuid institutsiooniline korruptsioon ei ole ainus oht. Sigarettide ebaseaduslik üle piiri toimetamine, imporditollimaksudest kõrvalehoidumine jalanõude ja rõivaste puhul, toetuste saamine apelsinide kasvatamiseks olematutes põllumajandusettevõtetes – näiteid pettusest, nii suurest kui ka väikesest, mis võib kulutada Euroopa maksumaksjate raha, on palju.

Nende ohtudega võitlemiseks uurib Euroopa Pettustevastane Amet (tuntud ka kui OLAF) pettust, korruptsiooni ja muud ELi vahenditega seotud ebaseaduslikku tegevust ning ELi personali ja ELi institutsioonide liikmete tõsist väärkäitumist, aidates samas institutsioonidel sõnastada ja ellu viia pettuste ennetamise ja ärahoidmise poliitikat. OLAF on osa Euroopa Komisjonist, kuid tegutseb oma uurimisvolitusi rakendades täiesti sõltumatult.

Video:

Mida EL teeb?

Kui Euroopa Pettustevastane Amet leiab ELi vahenditega seotud pettuse- või korruptsioonikahtluse hindamisel, et kahtlus on põhjendatud, algatab ta uurimise. Nende uurimiste raames võidakse korraldada küsitlusi ja inspekteerida ruume. OLAF koordineerib ka juhtumiga seotud liikmesriikide pettustevastaste asutuste kontrolle.

Pärast uurimise lõpetamist esitab OLAF asjaomastele ELi institutsioonidele ja liikmesriikide valitsustele soovitused võetavate meetmete kohta, milleks on tavaliselt kriminaaluurimise alustamine, summade sissenõudmine või muud distsiplinaarmeetmed. Seejärel jälgib OLAF, kuidas neid soovitusi rakendatakse.

Riiklikud tolliasutused korraldavad koos OLAFiga (ja teiste ELi asutustega) korrapäraseid ühiseid tollioperat­sioone, et peatada kauba ebaseaduslik üle piiri toimetamine ja pettus teatavates suure riskiga piirkondades ja kindlakstehtud marsruutidel. Näiteks 2017. aastal konfiskeeriti OLAFi rahastatud ühiste tollioperatsioonide tulemusel 75 miljonit sigaretti, lisaks ka kümneid tuhandeid muid võltsitud tooteid.

Samuti aitab OLAF arendada, jälgida ja ellu viia ELi pettustevastast poliitikat, tehes tihedat koostööd Euroopa Komisjoni, Euroopa Parlamendi ja Euroopa Liidu Nõukoguga.

3 Kuidas teeb Euroopa Liit otsuseid ja võtab meetmeid?

1 KES ON KES?

Euroopa Liidu aluseks on õigusriigi põhimõte. See tähendab, et kogu ELi tegevus tugineb aluslepingutele, mille on vabatahtlikult ja demokraatlikult heaks kiitnud kõik ELi liikmesriigid. Aluslepingute üle räägivad läbi ja nendes lepivad kokku kõik ELi liikmesriigid ning seejärel ratifitseeritakse need liikmesriikide parlamentides või rahvahääletusel.

Aluslepingutes on sätestatud Euroopa Liidu eesmärgid, eeskirjad ELi institutsioonidele, otsuste tegemise kord ning suhted ELi ja selle liikmesriikide vahel. Neid on muudetud iga kord, kui ELiga on liitunud uued liikmesriigid. Aeg-ajalt on aluslepinguid muudetud ka Euroopa Liidu institutsioonide ümberkorraldamiseks ja neile uute vastutusvaldkondade andmiseks.

Viimane muutmisleping – Lissaboni leping – jõustus 1. detsembril 2009. Varasemad aluslepingud on nüüd inkorporeeritud praegusesse konsolideeritud versiooni, mis hõlmab Euroopa Liidu lepingut ja Euroopa Liidu toimimise lepingut.

Hiljuti leppis EL kokku majandus- ja rahaliidu stabiilsuse, koordineerimise ja juhtimise lepingus, valitsustevahelises lepingus, millega nõutakse osalevatelt riikidelt kindlate eeskirjade kehtestamist, et tagada riigieelarve tasakaal ja tõhustada euroala juhtimist.

Otsuste tegemises ELi tasandil osalevad ELi eri institutsioonid, eelkõige

Oma roll on ka nõuandvatel organitel (Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee ning Euroopa Regioonide Komitee) ja liikmesriikide parlamentidel.

Üldjuhul teeb uue õigusakti ettepaneku Euroopa Komisjon ning selle võtavad vastu Euroopa Parlament ja nõukogu (mida nimetatakse ka Euroopa Liidu Nõukoguks). Seejärel rakendavad neid õigusakte liikmesriigid ja asjaomased ELi institutsioonid.

Euroopa Parlament

Euroopa Parlamendi valivad ELi kodanikud iga viie aasta tagant toimuvatel otsevalimistel. Iga liikmesriik valib Euroopa Parlamenti teatud arvu liikmeid; kohad parlamendis jagunevad iga liikmesriigi elanikkonna suuruse põhjal. Parlament käib koos nii Brüsselis kui ka Strasbourgis. Praegu on Euroopa Parlamendi president David Sassoli.

Parlamendiliikmed on koondunud fraktsioonidesse ning samuti komiteedesse, mis vaatavad läbi ettepanekud uute õigusaktide vastuvõtmise kohta eri poliitikavaldkondades.

Otsustusprotsessis on parlamendi ülesanne

  • koos Euroopa Liidu Nõukoguga heaks kiita või tagasi lükata Euroopa Komisjoni ettepanekul põhinev ELi õigusakt või esitada selle kohta muudatusettepanekud. Parlament vastutab võrdselt nõukoguga ka (Euroopa Komisjoni ettepaneku põhjal) ELi eelarve vastuvõtmise eest;
  • teha otsus rahvusvaheliste lepingute kohta;
  • teha otsus ELi laienemise kohta;
  • valida liikmesriikide ettepaneku põhjal Euroopa Komisjoni president ja kiita heaks Euroopa Komisjoni koosseis;
  • vaadata läbi Euroopa Komisjoni tööprogramm ja taotleda Euroopa Komisjonilt õigusaktide ettepanekute esitamist.

Parlamendi töö toimub kahes põhietapis.

  • Parlamendi 20 komisjoni ja kaks allkomisjoni, kellest igaüks keskendub konkreetsele poliitikavaldkonnale, vaatavad läbi õigusakti ettepanekud. Parlamendiliikmed ja fraktsioonid võivad esitada õigusakti ettepanekute kohta muudatusettepanekuid või teha ettepaneku need tagasi lükata. Küsimust arutatakse ka fraktsioonides, enne kui fraktsioonid teevad otsuse, kuidas konkreetses küsimuses hääletada.
  • Täiskogu istungil, kuhu kogunevad õigusakti ettepaneku ja selle muudatusettepanekute hääletamiseks kõik Euroopa Parlamendi liikmed, kiidetakse õigusakti ettepanek heaks, tehakse ettepanek seda muuta või lükatakse see tagasi. Neid täiskogu istungeid peetakse tavaliselt Strasbourgis, lisaks toimuvad osaistungjärgud Brüsselis.

Euroopa Parlamendi kaheksanda koosseisu ametiaeg lõppes 18. aprillil 2019. aastal. 23.–26. mail toimunud otsevalimistel valisid Euroopa Liidu liikmesriikide kodanikud esindajad, kes moodustavad uue Euroopa Parlamendi. Rohkem teavet 2019. aasta Euroopa Parlamendi valimiste tulemuste ja uue koosseisu kohta leiab Euroopa Parlamendi veebilehelt.

Euroopa Ülemkogu

Brüsselis koos käivasse Euroopa Ülemkokku kuuluvad kõikide ELi liikmesriikide riigipead või valitsusjuhid, Euroopa Komisjoni president ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja.

Euroopa Ülemkogu toob kokku ELi liidrid, et kehtestada ELi poliitiline tegevuskava. Ülemkogus toimub ELi liikmesriikide vaheline poliitiline koostöö kõige kõrgemal tasemel. Euroopa Ülemkogusse kuuluvate ELi liidrite tippkohtumised leiavad tavaliselt aset kord kvartalis ja neid juhib Euroopa Ülemkogu eesistuja. Eesistuja võib kokku kutsuda ka lisaistungeid, et tegeleda pakiliste küsimustega. 1. juulil 2019 valis Euroopa Ülemkogu ajavahemikuks 1. detsembrist 2019 kuni 31. maini 2022 eesistujaks Charles Micheli.

Euroopa Ülemkogu teeb otsused tavaliselt ühehäälselt või mõnel juhul kvalifitseeritud häälteenamusega.

Euroopa Ülemkogu

  • teeb otsuseid ELi üldiste sihtide ja poliitiliste prioriteetide kohta, kuid ei võta vastu õigusakte;
  • tegeleb keeruliste või tundlike küsimustega, mida ei saa lahendada madalamatel valitsustevahelise koostöö tasanditel;
  • määrab kindlaks ELi ühise välis- ja julgeolekupoliitika, võttes arvesse ELi strateegilisi huve ja kaitsepoliitilise tähendusega küsimusi;
  • esitab kandidaadid teatavatele kõrgetele ELi ametikohtadele, nagu Euroopa Komisjoni president või Euroopa Keskpanga president, ja nimetab asjaomased isikud ametisse.

Euroopa Ülemkogu võib

  • igas küsimuses paluda Euroopa Komisjonil esitada selle lahendamiseks ettepanek;
  • saata ükskõik millise küsimuse lahendamiseks edasi Euroopa Liidu Nõukogule.

Nõukogu

Nõukogu, tuntud ka kui Euroopa Liidu Nõukogu, on koos Euroopa Parlamendiga ELi peamine otsuste tegija. Nõukogus saavad kokku liikmesriikide valitsuste ministrid, et arutada, muuta ja vastu võtta õigusakte ning kooskõlastada poliitikat. Ministritel on volitused kohustada oma valitsusi järgima nõukogu istungitel kokkulepitud meetmeid. Nõukogu eesistuja, kes vastutab kõikide nõukogu istungite juhtimise ja päevakorra kindlaksmääramise eest, vahetub ELi liikmesriikide vahel iga kuue kuu tagant.

Nõukogu

  • arutab ja võtab koos Euroopa Parlamendiga vastu Euroopa Komisjoni ettepanekutel põhinevaid ELi õigusakte;
  • kooskõlastab ELi riikide poliitikat;
  • arendab Euroopa Ülemkogu suunistele tuginedes ELi välis- ja julgeolekupoliitikat;
  • sõlmib lepinguid ELi ja muude riikide või rahvusvaheliste organisatsioonide vahel;
  • võtab koos Euroopa Parlamendiga vastu ELi aastaeelarve.

Nõukogu istungitel osalevad need ministrid, kes vastutavad arutuse all oleva poliitika eest. Näiteks keskkonna nõukogu istungile kogunevad keskkonnaministrid. Ministrid tulevad kokku mitu korda aastas, et teha ELiga seotud otsuseid, samal ajal kui valitsusametnikud peavad poliitiliste üksikasjade arutamiseks koosolekuid aasta ringi.

Otsuse vastuvõtmiseks on tavaliselt vaja kvalifitseeritud häälteenamust, mis tähendab, et otsuse poolt peab olema vähemalt 55% liikmesriikidest, kes esindavad vähemalt 65% kogu ELi elanikkonnast. Teatud teemade puhul, nagu välispoliitika ja maksustamine, on siiski vaja ühehäälset heakskiitu (otsuse poolt peavad olema kõik liikmesriigid) ning menetluslike ja haldusküsimuste puhul on nõutav lihthäälteenamus.

Nõukogu ei tohiks segamini ajada Euroopa Nõukoguga, mis ei ole Euroopa Liidu institutsioon, vaid rahvusvaheline organisatsioon, mis loodi eesmärgiga edendada demokraatiat ning kaitsta inimõigusi ja õigusriigi põhimõtet Euroopas. Sellesse kuulub 47 Euroopa riiki, sealhulgas ELi liikmesriigid.

Euroopa Komisjon

Euroopa Komisjon on peamine institutsioon, kes korraldab ELi igapäevast tegevust. See on ainus ELi institutsioon, kes saab esitada õigusaktide ettepanekuid (sageli Euroopa Parlamendi või nõukogu taotlusel), ehkki ettepaneku üle hääletavad parlament ja nõukogu. Enamik komisjoni töötajatest asub Brüsselis või Luxembourgis, ent komisjonil on esindused ka kõikide ELi liikmesriikide pealinnades.

Komisjon on kolleegium, kuhu kuulub 27 volinikku (igast liikmesriigist üks), kelle seas on komisjoni president Ursula von der Leyen ja asepresidendid.

Pärast komisjoni presidendi ametissenimetamist nimetab Euroopa Ülemkogu komisjoni presidendi nõusolekul ametisse ülejäänud 26 komisjoni liiget ning seejärel hääletab Euroopa Parlament, kas kõik liikmed ühtse kolleegiumina heaks kiita. Volinikud moodustavad oma viieaastase ametiaja jooksul komisjoni poliitilise juhatuse. Komisjoni president määrab iga voliniku vastutama konkreetse poliitikavaldkonna eest.

Komisjoni töötajad, kes on samaväärsed liikmesriikide ametnikega, töötavad osakondades, mida nimetatakse peadirektoraatideks ja talitusteks, mis sarnanevad liikmesriikide ministeeriumidega.

Komisjoni otsused põhinevad volinike kolleegiumi kollektiivsel vastutusel. Kõik volinikud on otsustusprotsessis võrdsed ja vastutavad võrdselt tehtud otsuste eest. Neil ei ole individuaalset otsustuspädevust, välja arvatud juhul, kui see on neile teatud olukorras antud.

Kolleegiumil on kaheksa asepresidenti (sh kolm juhtivat asepresidenti ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja), kes täidavad seda rolli lisaks voliniku tavalistele ülesannetele. Asepresidendid tegutsevad presidendi nimel ja koordineerivad koos mitme volinikuga tööd oma vastutusvaldkonnas. President von der Leyeni 2019. aasta juulis esitatud poliitilistes suunistes seati Euroopale kuus peamist eesmärki.

Üldjuhul tehakse otsused konsensuslikult, kuid võib toimuda ka hääletus. Sellisel juhul võetakse otsus vastu lihthäälteenamusega, kusjuures igal volinikul on üks hääl. Seejärel tõstatab küsimuse asjaomane peadirektoraat. Tavaliselt tehakse seda seadusandliku ettepaneku vormis.

Nõuandekomiteed

Nõuandekomiteedel (Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee ning Euroopa Regioonide Komitee) on Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni nõustaja roll. Nad esitavad arvamusi kavandatud seadusandlike aktide kohta. Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee esindab organiseeritud kodanikuühiskonda ning Euroopa Regioonide Komitee kohalikke ja piirkondlikke omavalitsusi.

Liikmesriikide parlamendid

27 liikmesriikide parlamenti aitavad kaasa ELi heale toimimisele, jälgides samme, mida nende valitsused astuvad seoses Euroopa Liidu tegevusega. Neil on hulk õigusi, sealhulgas õigus väljendada muret seoses seadusandlike aktide eelnõudega.

Liikmesriigi parlament saadab komisjonile põhjendatud arvamuse, kui ta leiab, et seadusandliku akti eelnõuga rikutakse subsidiaarsuse põhimõtet. Kui teatud tingimused on täidetud, vaatab komisjon oma ettepaneku läbi ja selgitab avalikkusele, kas ta jääb oma ettepaneku juurde, muudab seda või võtab selle tagasi.

Lisaks peab komisjon liikmesriikide parlamentidega pidevat poliitilist dialoogi. Parlamendid saadavad arvamusi komisjoni seadusandlike ja poliitiliste algatuste kohta või omal algatusel mis tahes poliitilisel teemal.

Euroopa Keskpank ja Euroopa Investeerimispank

Euroopa Keskpank on kõiki ELi liikmesriike hõlmava majandus- ja rahaliidu sõltumatu institutsioon. See võtab vastu otsuseid, küsimata selleks juhiseid valitsustelt ja muudelt ELi institutsioonidelt ning võtmata nende juhiseid arvesse. Keskpanga põhieesmärk on säilitada madala ja stabiilse tarbijahinnaindeksi inflatsiooni tagamise kaudu euroalal rahaline stabiilsus.

Euroopa Investeerimispank on Euroopa Liidu pank. Selle omanikud on liikmesriigid ning selle põhiülesanne on laenata raha investeeringuteks, mis toetavad ELi eesmärke. Investeerimispanga keskne eesmärk on suurendada ELi tööhõive ja majanduskasvu potentsiaali ning toetada kliimameetmeid ja ELi poliitikat väljaspool ELi piire.

Euroopa Liidu ametid

Euroopa Liitu aitavad tema töös arvukad ELi ametid – eraldi juriidilised isikud, mis on loodud selleks, et täita ELi õiguse alusel konkreetseid ülesandeid. Need ametid tegelevad teemade ja probleemidega, mis mõjutavad ELis elavate inimeste igapäevaelu. Ametitel on suur mõju, kuna nad jagavad ELi institutsioonide ja liikmesriikidega eriteadmisi eri valdkondades, nagu küberjulgeolek, toidu- ja ravimiohutus, keskkonnakaitse, põhiõigused ja piirijulgeolek.

2 OTSUSTE TEGEMINE

ELi otsustusprotsessis osalevad eri institutsioonid, kuid esirinnas on Euroopa Parlament, nõukogu ja Euroopa Komisjon.

Tavaliselt esitab Euroopa Komisjon uue õigusakti ette- paneku, mille parlament ja nõukogu seejärel vastu võtavad. Mõnel juhul võib nõukogu otsustada teha seda üksi.

Kandmaks hoolt selle eest, et ELi tegevuses saavutatakse eesmärgid kõige tõhusamal viisil, hindab Euroopa Komisjon poliitika, õigusaktide ja muude oluliste meetmete eeldatavat ja tegelikku mõju. Samuti kaasab ta kodanikke ja sidusrühmi igas poliitikatsükli etapis: nii ettepanekute kavandamisel, esitamisel, läbivaatamisel kui ka muutmisel.

Et teatada uutest seadusandlikest algatustest või kehtivate õigusaktide kavandatud hindamisest, avaldab Euroopa Komisjon esialgse mõjuhinnangu või tegevuskava. Kavandatud meetmete võimalikke majanduslikke, sotsiaalseid ja keskkonnaalaseid tagajärgi analüüsitakse ja kirjeldatakse seadusandlikule ettepanekule lisatud mõjuhinnangus.

Ja kuidas on lood õigusaktide või algatustega, mida juba rakendatakse? Kui algatust on juba piisavalt kaua ellu viidud, toimub hindamine, et kontrollida standardkriteeriumide alusel algatuse tulemuslikkust. Selle raames tehakse kooskõlas õigusloome kvaliteedi ja tulemuslikkuse programmiga kindlaks või­malused vähendada regulatiivseid kulusid ja lihtsustada kehtivaid õigusakte.

Õigusakte on mitut liiki ja neid kohaldatakse erinevalt.

  • Määrus on õigusakt, mis on siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides. Liikmesriigid ei pea seda oma siseriiklikku õigusse üle võtma, kuid määrusega vastuolu vältimiseks tuleb siseriiklikke õigusakte mõnikord muuta.
  • Direktiiv on õigusakt, mis on liikmesriikidele või liikmesriikide rühmale siduv konkreetse eesmärgi saavutamiseks. Tavaliselt tuleb direktiivid nende jõustamiseks üle võtta siseriiklikku õigusse. Direktiivis määratakse kindlaks saavutatav eesmärk, kuid iga liikmesriik võib ise otsustada, kuidas selleni jõuda.
  • Otsus võib olla adresseeritud liikmesriikidele, inimeste rühmale või isegi üksikisikutele. See on tervikuna siduv. Otsuseid kasutatakse näiteks ettevõtjate kavandatud ühinemiste käsitlemisel.
  • Soovitused ja arvamused võimaldavad ELi institutsioonidel väljendada liikmesriikidele ja mõnel juhul üksikutele kodanikele oma seisukohta, mis ei ole siduv ja millega ei kaasne adressaadiks olevale isikule või üksusele mingit õiguslikku kohustust.

Iga uue ELi õigusakti ettepanek on kooskõlas alus­lepingu konkreetse artikliga, mida nimetatakse ettepaneku õiguslikuks aluseks. See on määrav seadusandliku menetluse valikul.

Enamik õigusaktidest võetakse vastu seadusandliku tavamenetluse teel.

Seadusandlik tavamenetlus

Seadusandlik tavamenetlus, mida nimetatakse ka kaasotsustamismenetluseks, on kõige tavalisem ELi õigusaktide vastuvõtmise viis. Selles asetatakse Euroopa Parlament ja nõukogu võrdsesse olukorda ning selle menetluse abil vastu võetud õigusaktid on parlamendi ja nõukogu ühisaktid. Seda menetlust kohaldatakse valdava osa ELi õigusaktide vastuvõtmisel mitmesugustes valdkondades, nagu tarbija­õigused, keskkonnakaitse ja transport. Seadusandliku tavamenetluse raames esitab komisjon ettepaneku, mille peavad vastu võtma nii parlament kui ka nõukogu. Ettepaneku laekumisel kulgeb menetlus järgmiselt.

Esimene lugemine

  • Euroopa Parlament arutab ettepanekut oma komisjonides. Ettepaneku muudatusettepanekud esitatakse ja nende üle hääletatakse neis komisjonides. Seejärel antakse ettepanek edasi kogu parlamendile, kes hääletab selle (ja täiendavate muudatusettepanekute) üle oma täiskogu istungil.
  • Nõukogu ja liikmesriigid uurivad põhjalikult õigusakti; enamik aruteludest peetakse ametnike töörühmas. Paljud küsimused saab lahendada sellel tehnilisel tasandil või sellele järgnevatel tasanditel, kuid mõne küsimuse puhul võib juhtuda, et lõplik otsus tuleb teha asjaomaste ministrite kohtumisel. Nõukogu jõuab õigusakti osas poliitilisele kokkuleppele – see võib juhtuda enne või pärast parlamendi hääletust. Pärast parlamendi hääletust saab poliitilisest kokkuleppest ametlik ühine seisukoht. Kui nõukogu ühine seisukoht erineb parlamendi hääletustulemustest, läheb õigusakt eriarvamuste lahendamiseks teisele lugemisele.
  • Sageli kohtuvad parlamendi ja nõukogu esindajad mitteametlikult, et jõuda enne oma seisukoha ametlikuks muutmist omavahel kokkuleppele. Kokkuleppe saavutamise korral võtab nõukogu vastu täpselt sama teksti kui parlament ja ettepanekust saab seadus. Seda nimetatakse esimese lugemise kokkuleppeks.

Teine lugemine

  • Kui esimesel lugemisel kokkulepet ei saavutatud, algab teine lugemine. Järgitakse sama korda nagu esimesel lugemisel, kuid seekord vaatab parlament läbi nõukogu esitatud muudatusettepanekud ja hääletab nende üle ning seejärel kaalub nõukogu parlamendi ettepanekut. Teine lugemine kulgeb esimesest lugemisest kiiremini, sest arutatakse vaid parlamendi ja nõukogu seisukohas esinevaid erinevusi ning menetluse osad on ajaliselt piiratud.
  • On võimalik, et parlament ja nõukogu saavutavad selles etapis kokkuleppe (teise lugemise kokkulepe). Kui aga kõnealusel kahel institutsioonil ei õnnestu teha kavandatud õigusakti kohta ühist otsust, saadetakse õigusakti ettepanek edasi lepituskomiteesse, kuhu kuulub võrdne arv parlamendi ja nõukogu esindajaid. Seda lepitusmenetlust on kasutatud viimasel ajal harva. Enamik õigusakte võetakse vastu seadusandliku tavamenetluse teel esimesel või teisel lugemisel.
  • Kui on lepitud kokku lõplikus tekstis ja see tekst on tõlgitud kõikidesse vajalikesse keeltesse, saadetakse kokkulepitud tekst parlamenti ja nõukokku, et nad saaksid selle õigusaktina vastu võtta. Seejärel avaldatakse see ELi ametlikes keeltes Euroopa Liidu Teatajas. Õigusaktis on kindlaks määratud, millal tuleb õigusakti rakendada liikmesriikides või millal õigusakt jõustub, kui tegemist on määrusega.

ELi õigusakti rakendamata jätmise korral võib komisjon kaevata liikmesriigi kohtusse ja taotleda liikmesriigi trahvimist. Peaaegu kogu ELi õigusaktide jõustamine toimub liikmesriikides. Mõnikord võib see kaasa tuua kaebused eeskirjade ebaühtlase rakendamise kohta eri riikides. Mõni otsus jõustatakse otse ELi tasandil, eelkõige konkurentsiõiguse valdkonnas, näiteks konkurentsieeskirjade rikkumise korral. Lisateavet leiab käesoleva jao 3. osast „ELi õigusaktide järgimise tagamine“.

Kellega veel konsulteeritakse?

Otsuste tegemisel konsulteerivad parlament, nõukogu ja komisjon mitmes poliitikavaldkonnas Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteega (mille president on Luca Jahier).

Piirkondade jaoks tähtsates küsimustes peavad parlament, nõukogu ja komisjon konsulteerima Euroopa Regioonide Komiteega (mille president on Karl-Heinz Lambertz).

Komiteede arvamused ei ole ELi institutsioonidele siduvad.

Lisaks võib konsulteerida teiste asutuste ja organitega, kui ettepanek kuulub nende huvi- või pädevusvaldkonda. Näiteks majandus- või finantsküsimusi käsitlevate ettepanekute puhul tuleks konsulteerida Euroopa Keskpangaga.

Riiklik järelevalve

Liikmesriikide parlamendid saavad seadusandlike aktide eelnõud samal ajal Euroopa Parlamendi ja nõukoguga. Nad võivad esitada oma arvamuse kandmaks hoolt selle eest, et otsused tehakse kõige õigemal tasandil. ELi tegevuse suhtes kehtib subsidiaarsuse põhimõte, mis tähendab seda, et kui välja arvata need valdkonnad, kus ELil on ainupädevus, võtab EL meetmeid ainult juhul, kui tegutsemine on ELi tasandil tõhusam kui liikmesriigi tasandil. Liikmesriikide parlamendid jälgivad selle põhimõtte nõuetekohast kohaldamist ELi otsuste tegemisel ja nad võivad esitada põhjendatud arvamusi, kui nad leiavad, et sellest põhimõttest ei peeta kinni.

Osalemine kodanikuna

Igal ELi kodanikul on õigus esitada Euroopa Parlamendile ühes ELi ametlikus keeles kaebuse või taotluse vormis petitsioon küsimuses, mis kuulub mõnda Euroopa Liidu tegevusvaldkonda. Petitsiooni vaatab läbi Euroopa Parlamendi petitsioonikomisjon, kes teeb otsuse petitsiooni vastuvõetavuse kohta ja vastutab selle käsitlemise eest.

Samuti võivad kodanikud osaleda otse ELi poliitika väljatöötamises, kutsudes Euroopa Komisjoni üles esitama ettepanekut küsimustes, milles EL on pädev võtma vastu õigusakte. Euroopa kodanikualgatust (nagu seda nimetatakse) peab toetama vähemalt miljon ELi kodanikku vähemalt seitsmest liikmes­riigist. Igaühes neist seitsmest riigist peab petitsioonile alla kirjutama teatav minimaalne arv inimesi.

Kodanikud saavad jagada oma seisukohti komisjoni algatuste kohta poliitikakujundamise ja õigusloome põhietappides. Kodanikud ja sidusrühmad saavad anda veebiportaali „Avaldage arvamust!“ kaudu oma panuse eri moel.

  • Kõigepealt teatab komisjon uuest algatusest või kehtiva poliitikameetme või õigusakti hindamisest, avaldades esialgse mõjuhinnangu või tegevuskava. Kodanikel ja sidusrühmadel on aega neli nädalat, et anda tagasisidet, mis avaldatakse samal veebisaidil.
  • Tehes tööd uue algatusega või hindamise korral korraldab komisjon veebipõhiseid küsimustikke kasutades avaliku konsultatsiooni, mis kestab 12 nädalat.
  • Kui komisjon on seadusandliku ettepaneku valmis saanud ning on esitanud selle Euroopa Parlamendile ja nõukogule, avaneb kodanikel veel üks võimalus selle kohta märkusi esitada. Komisjoni ettepanekute kohta saab anda tagasisidet kaheksa nädalat. Pärast seda edastatakse esitatud seisukohad parlamendile ja nõukogule, kes kaaluvad neid oma läbirääkimistel.
  • Veebisaidi „Kergenda koormat“ kaudu saavad kodanikud esitada komisjonile ükskõik millal soovitusi selle kohta, kuidas kehtivaid õigusakte või poliitikameetmeid saaks lihtsustada ja täiustada, et need oleksid tõhusamad ja vähem koormavad.

Veebiportaalis „Avaldage arvamust!“ saavad kodanikud tellida e-posti teateid, et olla kursis uute algatustega neile huvi pakkuvates teemavaldkondades või jälgida konkreetse algatuse arengut.

Liikmesriikide poliitika kooskõlastamine majanduspoliitika näitel

Majandus- ja rahaliidus tugineb ELi majandus liikmesriikide majanduspoliitika tihedale kooskõlastamisele. Selle kooskõlastamisega tegelevad majandus- ja rahandusministrid, kes üheskoos moodustavad majandus- ja rahandusküsimuste nõukogu.

Eurorühm koosneb euroala liikmete majandus- ja rahandusministritest. Rühma tegevuse eesmärk on edendada majanduspoliitika kooskõlastamise teel euroalal majanduskasvu ja finantsstabiilsust.

Ühine välis- ja julgeolekupoliitika

Ühine välis- ja julgeolekupoliitika on ELi kokku lepitud poliitika, mis hõlmab peamiselt julgeoleku- ja kaitsediplomaatiat ja -meetmeid. Otsuste tegemiseks on vaja saavutada Euroopa Ülemkogus liikmesriikide seas ühehäälsus, kuid pärast kokkuleppimist võib konkreetsete aspektide kohta teha edasisi otsuseid kvalifitseeritud häälteenamusega. Euroopa välis­poliitikat ministrite tasandil viib ellu komisjoni ase­president ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja, kelleks praegu on Josep Borrell Borell, kes juhib ka välisministrite kohtumisi.

Rahvusvaheliste lepingute sõlmimine

Nõukogu sõlmib igal aastal mitu lepingut Euroopa Liidu ning Euroopa Liitu mittekuuluvate riikide ja rahvusvaheliste organisatsioonide vahel (st kirjutab neile ametlikult alla). Need lepingud võivad hõlmata ulatuslikke valdkondi, nagu kaubandus, koostöö ja areng, kuid neis võidakse käsitleda ka kitsamaid valdkondi, nagu tekstiil, kalandus, teadus ja tehnoloogia või transport. Kõikide rahvusvaheliste lepingute jaoks, mis sõlmitakse seadusandliku tavamenetlusega hõlmatud valdkondades, on vajalik parlamendi nõusolek.

ELi eelarve heakskiitmine

ELi aastaeelarve üle otsustavad ühiselt Euroopa Parlament ja nõukogu. Kui need kaks institutsiooni kokkuleppele ei jõua, järgitakse kuni eelarve heakskiitmiseni lepitusmenetlust. Lisateavet leiab käesoleva jao 4. osast „Meetmete võtmine – ELi eelarve“.

3 ELi ÕIGUSAKTIDE JÄRGIMISE TAGAMINE

Euroopa Liidu Kohus tagab ELi õigusaktide ühetaolise tõlgendamise ja kohaldamise kõikides liikmesriikides. Euroopa Liidu Kohus on pädev lahendama õigusvaidlusi liikmesriikide, ELi institutsioonide, ettevõtjate ja üksikisikute vahel. Selleks et toime tulla tuhandete esitatud kohtuasjadega, on Euroopa Liidu Kohus jagatud kaheks organiks: Euroopa Kohus ja Üldkohus.

Kui eraisik või ettevõtja on kandnud ELi institutsiooni või selle töötaja tegevuse või tegevusetuse tõttu kahju, võib ta esitada kohtusse hagi ühel kahest viisist:

  • kaudselt läbi liikmesriigi kohtu, kes võib otsustada anda juhtumi edasi Euroopa Kohtule, või
  • otse Üldkohtule, kui ELi institutsiooni otsus on mõjutanud teda otse ja individuaalselt.

Kui keegi leiab, et mõne liikmesriigi ametiasutus on rikkunud ELi õigust, võib ta järgida ametlikku kaebuste esitamise menetlust.

Kuidas on korraldatud Euroopa Kohtu töö?

Juhtumeid menetletakse kahes etapis.

  • Kirjalik etapp. Menetlusosalised esitavad Euroopa Kohtule oma kirjalikud seisukohad, lisaks võivad esitada oma tähelepanekud riigiasutused, ELi institutsioonid ja mõnikord eraisikud. Ettekandja-kohtunik koostab sellest kokkuvõtte, mida arutatakse Euroopa Kohtu üldkoosolekul.
  • Suuline etapp. Mõlema poole advokaadid esitavad avalikul istungil kohtunikele ja kohtujuristile oma seisukohad, kohtunikud ja kohtujuristid võivad esitada advokaatidele küsimusi. Kui Euroopa Kohus otsustab, et vajalik on kohtujuristi arvamus, esitatakse see mõni nädal pärast istungit. Seejärel peavad kohtunikud aru ja teevad oma otsuse.

Üldkohtu menetlus on samalaadne, välja arvatud see, et enamiku juhtumitest kuulab ära kolm kohtunikku ja kohtujuristi ei ole.

Muud ELi õigusorganid

Ombudsman võtab vastu ja uurib kaebusi ning aitab kindlaks teha haldusomavoli ELi institutsioonides ja muudes asutustes. Ombudsmanile võib esitada kaebuse iga ELi liikmesriigi kodanik, elanik, ühendus või ettevõtja.

Euroopa Andmekaitseinspektori ülesanne on kaitsta ELi kodanike ja elanike isikupuutumatust ning isikuandmeid, mida ELi institutsioonid säilitavad elektroonilises, kirjalikus või visuaalses vormis. Samuti edendab ta ELi institutsioonide ja asutuste seas selle valdkonna häid tavasid.

4 MEETMETE VÕTMINE – ELi EELARVE

EL lepib kokku pikaajalistes kulukavades (tuntud kui mitmeaastane finantsraamistik), millega luuakse vähemalt viieks aastaks kindel alus eelarve täitmiseks. See võimaldab ELil täiendada ELi lisaväärtusega poliitika rahastamise kaudu liikmesriikide eelarveid. Mitmeaastases finantsraamistikus on kindlaks määratud iga-aastased maksimumsummad (ülemmäärad), mida EL võib eri kulukategooriates (eelarve­rubriigid) kulutada. Praegune eelarve hõlmab ajavahemikku 2014–2020 ja võimaldab ELil investeerida asjaomases ajavahemikus viies ELi tegevusvaldkonnas ligikaudu triljon eurot.

ELi aastaeelarve üle otsustavad ühiselt Euroopa Parlament ja Euroopa Liidu Nõukogu. Parlament arutab seda kahel järjestikusel lugemisel ning eelarve jõustub, kui parlamendi president on sellele alla kirjutanud. Parlamendi eelarvekontrollikomisjon jälgib eelarve täitmist ja parlament otsustab igal aastal, kas kiita heaks see, kuidas komisjon on kasutanud eelmise eelarveaasta eelarvet.

2019. aastal oli ELi aastaeelarve ligikaudu 165,8 miljardit eurot, mis absoluutväärtuses on suur summa, kuid mis moodustab vaid 1% liikmesriikide majanduses igal aastal loodavast jõukusest.

ELi eelarvest (2014–2020) rahastatavad valdkonnad



Komisjon vastutab ELi eelarve ning parlamendi ja nõukogu vastu võetud poliitika ja programmide haldamise ja täitmise eest. Suurema osa tegelikust tööst ja kulutustest teevad riiklikud ja kohalikud ameti­asutused, kuid komisjon vastutab järelevalve eest. Komisjon haldab eelarvet Euroopa Kontrollikoja valvsa pilgu all. Mõlema institutsiooni eesmärk on tagada usaldusväärne finantsjuhtimine.

Igal aastal otsustab Euroopa Parlament nõukogu soovituse põhjal, kas anda sellele, kuidas komisjon on täitnud ELi eelarvet, oma lõplik heakskiit. Selle menetlusega tagatakse täielik vastutus ja läbipaistvus. Saadud heakskiit toob kaasa asjaomase aasta raamatupidamiskontode ametliku sulgemise.

Euroopa Kontrollikoda on Euroopa Liidu sõltumatu välisauditi asutus. See kontrollib, kas liidu tulud on saadud õigesti, kas kulutusi on tehtud seaduslikult ja korrektselt ning kas finantsjuhtimine on olnud usaldusväärne. Kontrollikoda täidab oma ülesandeid teistest ELi institutsioonidest ja valitsustest sõltumatult.



Tänapäevane eelarve liidu jaoks, mis hoiab, kaitseb ja avardab võimalusi

2018. aasta mais esitas komisjon ettepanekud, mis käsitlevad tänapäevast pikaajalist eelarvet aastateks 2021–2027. Ettepanekud on realistlik reaktsioon erakordselt keerulises olukorras, mida iseloomustavad tehnoloogilised ja demograafilised muutused, ränne, kliimamuutused ning napid ressursid, tööpuudus ja julgeolekuohud, mida võimendab geopoliitiline ebastabiilsus.

Komisjon on teinud ettepaneku suurendada rahastamist valdkondades, kus liit saab panustada kõige tulemuslikumalt. Selleks laiendatakse ja ajakohastatakse selliseid olemasolevaid programme, mis on juba tulemusi andnud, ning luuakse spetsiaalsed programmid valdkondades, kus liit vajab oma eesmärkide saavutamiseks värsket lähenemisviisi. Näiteks

  • investeeritakse innovatsiooni ja digitaalmajandusse;
  • luuakse noortele koolitus- ja töövõimalused;
  • jätkatakse tööd, mida EL teeb selle nimel, et läheneda terviklikult rändele ja piirihaldusele;
  • suurendatakse liidu suutlikkust julgeoleku ja kaitse valdkonnas;
  • tõhustatakse ELi välistegevust ning investeeritakse kliimameetmetesse ja keskkonnakaitsesse;
  • tugevdatakse majandus- ja rahaliitu.

Vt ka 2. osa jaod „Eelarve“, „Pangandus ja finantsteenused“, „Majandus, rahandus ja euro“, „Pettuse ärahoidmine“ ja „Maksustamine“.

ELiga saab ühendust võtta

ISIKLIKULT

Kõikjal Euroopa Liidus on sadu Europe Directi teabekeskusi. Teile lähima keskuse aadressi leiate: https://europa.eu/european-union/contact_et

TELEFONI VÕI E-POSTIGA

Europe Direct on teenus, mis vastab Teie küsimustele Euroopa Liidu kohta. Teenusega saate ühendust võtta:

  • helistades tasuta numbril: 00 800 6 7 8 9 10 11 (mõni operaator võib nende kõnede eest tasu võtta),
  • helistades järgmisel tavanumbril: 00 32 2 299 9696 või
  • e-posti teel: https://europa.eu/european-union/contact_et

ELi käsitleva teabe leidmine

VEEBIS

Euroopa Liitu käsitlev teave on kõigis ELi ametlikes keeltes kättesaadav Euroopa veebisaidil: https://europa.eu/european-union/index_et

ELi VÄLJAANDED

Tasuta ja tasulisi ELi väljaandeid saab alla laadida või tellida järgmisel aadressil: https://op.europa.eu/et/publications

Suuremas koguses tasuta väljaannete saamiseks võtke ühendust talitusega Europe Direct või oma kohaliku teabekeskusega (vt https://europa.eu/european-union/contact_et).

ELi ÕIGUS JA SEONDUVAD DOKUMENDID

ELi käsitleva õigusteabe, sealhulgas alates 1952. aastast kõigi ELi õigusaktide konsulteerimiseks kõigis ametlikes keeleversioonides vt EUR-Lex: http://eur-lex.europa.eu

ELi AVATUD ANDMED

ELi avatud andmete portaal (http://data.europa.eu/euodp/et) võimaldab juurdepääsu ELi andmekogudele. Andmeid saab tasuta alla laadida ja taaskasutada nii ärilisel kui ka mitteärilisel eesmärgil.

EUROOPA KOMISJONI ESINDUSED

Euroopa Komisjonil on esindus igas Euroopa Liidu liikmesriigis: https://ec.europa.eu/info/about-european-commission/contact/local-offices-eu-member-countries_et

EUROOPA PARLAMENDI BÜROOD

Euroopa Parlamendil on büroo igas Euroopa Liidu liikmesriigis: http://www.europarl.europa.eu/at-your-service/et/stay-informed/liaison-offices-in-your-country

EUROOPA LIIDU DELEGATSIOONID

Euroopa Liidul on delegatsioonid ka mujal maailmas: https://eeas.europa.eu/headquarters/headquarters-homepage/area/geo_en

Käesolev väljaanne

Euroopa Liit. Mis see on ja kuidas toimib?

Euroopa Komisjon
Teabevahetuse peadirektoraat
Toimetamine ja sihipärane teavitustegevus
1049 Bruxelles/Brussel
BELGIQUE/BELGIË

Käsikiri valmis veebruaris 2020

Euroopa Komisjon ega ükski tema nimel tegutsev isik ei vastuta käesolevas dokumendis sisalduva teabe kasutamise eest.

Luxembourg: Euroopa Liidu Väljaannete Talitus, 2020

© Euroopa Liit, 2020

Taaskasutamine on lubatud tingimusel, et viidatakse allikale.

Euroopa Komisjoni dokumentide taaskasutamine on reguleeritud komisjoni otsusega 2011/833/EL (ELT L 330, 14.12.2011, lk 39).

ELi autoriõigusega hõlmamata fotode või muu materjali kasutamiseks ja taasesitamiseks tuleb küsida luba otse autoriõiguse valdaja käest.

Fotod: © Shutterstock, © Fotolia

Identifikaatorid

Print ISBN 978-92-79-93627-2 doi:10.2775/41713 NA-04-18-778-ET-C
PDF ISBN 978-92-79-93625-8 doi:10.2775/952639 NA-04-18-778-ET-N
HTML ISBN 978-92-76-02221-3 doi:10.2775/677049 NA-04-18-778-ET-Q