Euroopa abifond enim puudust kannatavate isikute jaoks (FEAD): väärt panus, kuid selle osa vaesuse vähendamises ei ole veel kindlaks tehtud

Kokkuvõte

Euroopa abifond enim puudust kannatavate isikute jaoks (FEAD) asendab varasemat enim puudust kannatavate isikute Euroopa abiprogrammi (MDP). FEADist eraldatakse programmitöö perioodiks 2014–2020 3,8 miljardit eurot ELi rahalisi vahendeid ja seda rakendatakse liikmesriikide tasandil rakenduskavade kaudu.

Võrreldes MDPga on FEAD vaesuse vähendamisel kaasa toonud kaks olulist muudatust. Esiteks pakub see lisaks toiduabi andmisele nii materiaalset abi kui ka sotsiaalse kaasamise meetmeid. Teiseks haldab fondi nüüd Euroopa Komisjoni siseselt põllumajanduse ja maaelu arengu peadirektoraadi asemel tööhõive ja sotsiaalküsimuste peadirektoraat. Seda korralduslikku muudatust sotsiaalpoliitika suunas järgis ka enamik liikmesriikide ametiasutusi.

Vaatamata nendele muudatustele leidsime siiski, et FEAD on endiselt eelkõige toiduabi programm, sest 83% fondi vahenditest on ette nähtud toiduabi andmiseks. Seda võimaldab FEADi alusmäärus, mille kohaselt saavad liikmesriigid toiduabi rahastada enam-vähem samamoodi nagu MDP raames. Vaid neli liikmesriiki otsustas oma rakenduskavad keskendada spetsiaalsetele sotsiaalse kaasamise meetmetele, mis moodustavad fondist 2,5%.

„Enim puudust kannatav“ on üldmõiste, mistõttu on liikmesriikide otsustada, kes on kõige rohkem vaesuse all kannatavad isikud, kellele riiklike rakenduskavade raames FEADi toetus suunata. Pooled auditiga hõlmatud liikmesriigid ei keskendu abi andmisel ühelegi konkreetsele haavatavale rühmale ega vaesuse vormile. Kui aga FEADi eesmärk on pakkuda kõrvuti muude toetuskavadega ELi lisaväärtust, peab see olema suunatud neile, kes seda kõige enam vajavad, või vaesuse kõige äärmuslikumatele vormidele.

Liikmesriigid pidid materiaalse toetuse täiendamiseks võtma mitmesuguseid sotsiaalse kaasamise meetmeid, ning me leidsime arvukalt selliseid meetmeid, alates teabelehtede jagamisest kuni kohandatud individuaalse toetuseni. Ainult mõned liikmesriigid jälgivad nende meetmetega saavutatud tulemusi. Seetõttu ei olnud võimalik kindlaks teha nende panust vaesuse kõige raskemate vormide leevendamisse.

Neli liikmesriiki, kes keskendusid oma rakenduskavades pigem spetsiifilistele sotsiaalse kaasamise meetmetele kui toidu- või materiaalse abi protsendile, tegid üksikasjalikumat seiret, kuna FEADi alusmäärus seda nõuab. Siiski ei ole piisavalt tõendeid selle kohta, et kõnealused meetmed täiendaksid Euroopa Sotsiaalfondi (ESF) toetatavaid meetmeid.

2020. aastale järgnevaks programmitöö perioodiks on komisjon teinud ettepaneku integreerida FEAD uude fondi ESF+, mis sisaldab konkreetseid eesmärke materiaalse puuduse vähendamiseks

Üldiselt oleme seisukohal, et FEAD on asjakohane vahend, mis on taganud toidu- ja materiaalse abi pakkumise neile, kes seda kõige enam vajavad, täiendades liikmesriikide ja erasektori (ehkki mitte tingimata teisi ELi) algatusi. Ka enim puudust kannatavate isikutega tegelejad suhtuvad FEADi positiivselt. Selle panust vaesuse leevendamisse ei ole aga kindlaks tehtud. Esitame mõned soovitused, milles võetakse arvesse komisjoni ettepanekuid programmitöö perioodiks 2021–2027 ja mis keskenduvad järgmisele:

1. abi täpsem suunamine;
2. sotsiaalse kaasamise meetmete tagamine esmase materiaalse abi saajate jaoks;
3. FEADi lõppsaajate sotsiaalse kaasamise hindamise parandamine.

Sissejuhatus

Hoolimata Euroopa Liidu (EL) üldisest jõukusest on vaesus ELis endiselt suur probleem. Strateegia „Euroopa 2020“ on ELi käesoleva kümnendi majanduskasvu ja tööhõive tegevuskava. Vaesuse vähendamine on strateegia „Euroopa 2020“ peamine poliitikavaldkond: selles seatakse 2020. aastaks eesmärk „aidata vähemalt 20 miljonit inimest vaesuse või sotsiaalse tõrjutuse ohust välja“ (võrreldes 2008. aastaga). 2017. aastal oli 113 miljonit inimest ehk 22,5% ELi elanikkonnast endiselt vaesuse või sotsiaalse tõrjutuse ohus¹. 2008. aastal, kui EL oma põhieesmärgi määratles, oli see näitaja 116 miljonit inimest. Oht on suurim teatud elanikkonnarühmade puhul, nagu lapsed ja eakad.

Alates 1980. aastatest on EL kehtestanud kavad enim puudust kannatavate isikute toetamiseks: kõigepealt enim puudust kannatavate isikute Euroopa abiprogramm (MDP) ja alates 2014. aastast Euroopa abifond enim puudust kannatavate isikute jaoks (FEAD), mida käsitletakse käesolevas auditiaruandes.

MDP – varasem abiprogramm

Nõukogu võttis MDP kasutusele 1987. aastal, vabastades põllumajandustoodete riiklikud sekkumisvarud liikmesriikide jaoks, kes soovivad kasutada neid toiduabina enim puudust kannatavatele isikutele oma elanikkonna seas. Euroopa Komisjoni põllumajanduse ja maaelu arengu peadirektoraadi (DG AGRI) hallatav abiprogramm sai puudust kannatavatele isikutele toiduaineid pakkuvate organisatsioonide oluliseks toetusallikaks. 2010. aastal sai ELis kavast abi üle 18 miljoni inimese. Kava põhjustas aga liikmesriikide vahel kohtuvaidlusi.

MDPst arendati järk-järgult rahalise toetuse kava toiduainete ostmiseks ja tarnimiseks enim puudust kannatavatele isikutele. Saksamaa vaidlustas komisjoni tegevuse 2008. aastal, väites, et MDP ei lähtu enam ühisest põllumajanduspoliitikast, vaid on suunatud sotsiaalpoliitikale, mis kuulub liikmesriikide pädevusse. Rootsi toetas selles küsimuses Saksamaa seisukohta, kuid Prantsusmaa, Itaalia, Hispaania ja Poola toetasid komisjoni. Pärast poliitilisi läbirääkimisi nõukogus leidsid liikmesriigid kompromissi, luues väljaspool ühist põllumajanduspoliitikat uue fondi – FEAD –, millega asendati MDP järgmisel programmitöö perioodil. MDPd jätkati 2013. aasta 31.  detsembrini kestnud üleminekuperioodil, et võimaldada liikmesriikide heategevusorganisatsioonidel uue olukorraga kohaneda.

Kontrollikoda auditeeris MDPd 2008. aastal². Soovitasime muu hulgas

• kehtestada programm liikmesriikide sotsiaalpoliitika raamistikus;
• välja töötada konkreetsed, mõõdetavad, saavutatavad, asjakohased ja ajaliselt piiritletud eesmärgid ning seada asjakohased tulemusnäitajad, mis on ette nähtud programmi eesmärkide saavutamise jälgimiseks.

FEAD – uus lähenemisviis enim puudust kannatavate isikute toetamiseks

2014. aastal asendati abiprogramm MDP abifondiga FEAD. Viimasega püüti leida uut lähenemisviisi abi andmiseks puudust kannatavatele isikutele ja võtta arvesse kontrollikoja soovitusi. Eesmärgiks oli mitte üksnes toiduabikava loomine, vaid ka materiaalse abi ühendamine kohandatud sotsiaalse kaasamise meetmetega, et aidata inimesed vaesusest või vaesuse ohust välja. See kajastub FEADi eesmärkides (vt 1. selgitus):

Fond loodi mitte ainult selleks, et anda enim puudust kannatavatele isikutele toidu- ja/või esmast materiaalset abi ning otsest materiaalset abi kõige vajalikumatel juhtudel, vaid ka selleks, et inimesed võimaluse korral vaesusest välja aidata ja juhtida neid teiste ELi või riiklike toetuskavade suunas, vt joonis 1.

Allikas: Euroopa Kontrollikoda.

Uue lähenemisviisi raames võttis tööhõive, sotsiaalküsimuste ja sotsiaalse kaasatuse peadirektoraat FEADi haldamise üle. Programmitöö perioodil 2014–2020 on ELi toetuse suurus 3,8 miljardit eurot, mida täiendab liikmesriikide osalus kogusummas 4,5 miljardit eurot.

FEADi rakendamiseks ette nähtud kahte tüüpi rakenduskavad

FEADi rakendamiseks võivad liikmesriigid valida kaht tüüpi rakenduskavade vahel või rakendada mõlemat tüüpi kavu.

• I tüüpi rakenduskavadega pakutakse toiduabi ja materiaalset abi, näiteks jagatakse toidupakke, toetusorganisatsioonid pakuvad kodututele sooja toitu, jagavad magamiskotte ja hügieenikomplekte, samuti pakutakse koolilõunaid lastele, kes elavad vaesuses, või toetatakse nende peresid.
• Lisaks peaksid need kavad pakkuma kaasnevaid meetmeid, mille eesmärk on leevendada enim puudust kannatavate isikute sotsiaalset tõrjutust. Need võivad hõlmata selliseid meetmeid nagu isikliku hügieeni alane nõustamine või toiduvalmistamiskursused, aga ka teabe jagamine olemasolevate riiklike sotsiaaltoetuskavade kohta.
• II tüüpi rakenduskavadega ei jagata toidu- ega materiaalset abi. Nende raames rakendatakse meetmeid, mille eesmärk on sotsiaalselt kaasata selgelt määratletud elanikkonnarühmad, kes kuuluvad enim puudust kannatavate isikute hulka. Sellised meetmed peaksid olema selgelt seotud riikliku sotsiaalse kaasamise poliitikaga ning võivad ulatuda nõustamistegevusest, mis sarnaneb I tüüpi rakenduskavade kaasnevate meetmetega, kuni ESFi raames pakutavate meetmetega sarnanevate sotsiaalse kaasamise meetmeteni.

24 liikmesriiki valisid I tüüpi rakenduskavad, neli eelistasid II tüüpi kavu. Ükski liikmesriik ei ole valinud võimalust kasutada mõlemat tüüpi kavu (vt joonis 2).

Allikas: Euroopa Kontrollikoda mapchart.net abil.

Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondidega sarnane programmitöö

FEADi rakendatakse mitme aasta kaupa; praegune mitmeaastane finantsraamistik hõlmab ajavahemikku 2014–2020. Sarnaselt Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondidega (nagu ESF) peab komisjon liikmesriikide esitatud rakenduskavad heaks kiitma.

Liikmesriigid määravad korraldusasutuse, kes vastutab kava juhtimise eest nii usaldusväärse finantsjuhtimise kui ka FEADi alusmääruse järgimise seisukohast. Korraldusasutus määrab omakorda ühe või mitu partnerorganisatsiooni, kas avaliku sektori asutust või mittetulundusorganisatsiooni, kes annavad toidu- ja/või esmast materiaalset abi. Partnerorganisatsioonid teevad tihedat koostööd FEADi toetusesaajatega, kelleks on näiteks sotsiaalkööke haldavad või kodututele sooja toitu pakkuvad heategevusorganisatsioonid.

Fond ESF+ annab FEADile uue suuna

Euroopa Komisjon avaldas 30. mail 2018 ettepaneku võtta vastu määrus Euroopa Sotsiaalfond+ (ESF+) kohta, mis peaks lihtsustama üleminekut FEADi toetatud sotsiaalse kaasamise meetmetelt aktiivsetele meetmetele. Komisjon teeb ettepaneku ühendada järgmises mitmeaastases finantsraamistikus FEAD fondiga ESF+.

Ettepaneku kohaselt on fondil ESF+ materiaalse puuduse vastu võitlemisel kaks erieesmärki: i) erieesmärk edendada vaesuse või sotsiaalse tõrjutuse ohus olevate inimeste, sealhulgas enim puudust kannatavate isikute ja laste sotsiaalset integratsiooni, ning ii) erieesmärk tegeleda materiaalse puuduse probleemiga, andes toidu- ja/või esmast materiaalset abi enim puudust kannatavatele isikutele, mis hõlmab ka kaasnevaid meetmeid. Ettepaneku kohaselt ei oleks kõnealused kaasnevad meetmed enam kohustuslikud, nagu praeguse FEADi raames.

Auditi ulatus ja lähenemisviis

Kontrollikoda otsustas kõnealuse auditi läbi viia enne arutelusid määruse üle, millega asendatakse praegune FEADi määrus kavandatava fondiga ESF+ ja mis hakkab kehtima programmitöö perioodil 2021–2027.

Hindasime, kas FEAD kavandati tõhusaks vahendiks, mille abil leevendada vaesust ja aidata kaasa enim puudust kannatavate isikute sotsiaalsele kaasamisele. Sellele üldisele auditiküsimusele vastamiseks uurisime, kas

• FEADi ülesehitus oli varasemast MDPst märgatavalt erinev, mis puudutab vaesuse leevendamist ja enim puudust kannatavate isikute sotsiaalset kaasamist;
• FEADi programmitöö raames liikmesriikides suunati abi nii, et see oleks tõhus;
• sotsiaalse kaasamise meetmete – FEADi uuendusliku elemendi – panust on võimalik mõõta.

Auditi lähenemisviis hõlmas poliitika- ja programmitöödokumentide analüüsi nii komisjoni kui ka liikmesriikide tasandil. Liikmesriikide puhul vaatasime üle üheksa FEADi rakenduskava⁴ ja tõendavad dokumendid. Valisime liikmesriigid vastavalt rahaeraldistele, rakenduskava tüübile ja geograafilisele katvusele (vt joonis 3). Me ei auditeerinud fondi rakendamist liikmesriikides

Hindasime komisjonis kehtivat seire- ja hindamisraamistikku, vaadates läbi asjakohase dokumentatsiooni, ning kasutasime ka fondi rakendamise vahehindamisest saadud teavet⁵.

Allikas: Euroopa Kontrollikoda mapchart.net abil.

Saatsime 28-le FEADi vahendite eest vastutavale korraldusasutusele küsimustiku, millele saime 27 vastust⁶. Küsitlusega sooviti teavet järgmise kohta: rakenduskava valik, rakenduskavaga hõlmatud sihtrühmale keskendumine, partnerorganisatsioonide arv, tüüp ja valikuprotsess, rakenduskava jaoks kehtestatud seirekord (küsitluse üksikasjalikud tulemused on esitatud I lisas).

Tähelepanekud

FEAD – teretulnud poliitiline vahend vaesusega võitlemiseks

Sarnaselt MDP-le rahastatakse FEADist peamiselt toiduabi

24 liikmesriigist, kes valisid I tüüpi rakenduskava, annavad 10 ainult toiduabi ja üks ainult materiaalset abi. Ülejäänud liikmesriigid annavad nii toidu- kui ka materiaalset abi.

Kokku moodustavad I tüüpi rakenduskavad 97,5% FEADi kogueelarvest. Toiduabi moodustab ainult 83,5% FEADi kogueelarvest ja 90% sellest toiduabist jagati välja viies liikmesriigis: Prantsusmaa, Itaalia, Poola, Rumeenia ja Hispaania (vt joonis 4).

Allikas: Euroopa Kontrollikoda vahehindamise põhjal.

Materiaalse abi vormis antav toetus moodustab 14% FEADi kogueelarvest. Seda kasutatakse peamiselt Kreekas, Küprosel, Luksemburgis ja Austrias. Materiaalset abi antakse peamiselt vaesuses elavate ülalpeetavate lastega leibkondadele ning see hõlmab selliseid esemeid nagu imikuriided ja isikliku hügieeni tarbed.

Meie küsitlus kinnitas jätkuvat rõhuasetust toiduabi andmisele. Kui me küsisime liikmesriikidelt, millele nad FEADi määruse jaoks eelarvet koostades tuginesid, vastas neist 13, et toetusid otseselt varasema MDP raames tehtud kulutuste mahule. 11 liikmesriiki tugines eelarve koostamisel (eeldatavate) lõppsaajate arvule ja 12 partnerorganisatsioonidega peetud konsultatsioonidele. Ükski liikmesriik ei teatanud, et oleks FEADi eelarve koostamisel lähtunud täiendavusest ESFi kavadega, mis on ELi kõige olulisemad sotsiaalse kaasatuse edendajad (vt joonis 5).

Allikas: vastused kontrollikoja poolt korraldusasutustele saadetud küsimustiku 6. küsimusele.

FEAD vastab kontrollikoja varasemale sotsiaalpoliitikat puudutavale soovitusele

Alates 2014. aastast vastutab FEADi rakendamise eest tööhõive, sotsiaalküsimuste ja sotsiaalse kaasatuse peadirektoraat (DG EMPL). Erinevalt MDPst on liikmesriikide korraldusasutused enamasti riiklikud ametiasutused, kes vastutavad sotsiaalse kaasamise poliitika eest. Ainult üks FEADi korraldusasutus oli vastutanud MDP rakendamise eest, samas kui 27 korraldusasutusest 17 rakendavad ka ESFi (vt  joonis 6). Sotsiaalse kaasamisega tegelevate asutuste suurem osalemine vastab soovitusele, mille kontrollikoda esitas 2008. aastal tehtud MDP auditi põhjal.

Allikas: vastused kontrollikoja poolt korraldusasutustele saadetud küsimustiku 1. küsimusele.

Enim puudust kannatavate isikutega tegelejad suhtuvad FEADi positiivselt

Vastuses meie küsimustikule teatasid 11 korraldusasutust, et nende rakenduskava eesmärk on MDP tegevuse jätkamine, ning 16 korraldusasutust nägid FEADi vahendina, mille abil rakendada enim puudust kannatavate isikute toetamises uut lähenemisviisi. Kaks kolmandikku vastas, et FEADi kava eesmärk on jõuda selliste elanikkonnarühmadeni, mis ei ole hõlmatud riiklike või piirkondlike kavadega ega muude ELi vahenditega (vt joonis 7).

Allikas: vastused kontrollikoja poolt korraldusasutustele saadetud küsimustiku 3. küsimusele.

Lisaks kinnitas meie küsitlus, et 23 korraldusasutust 27-st on seisukohal, et FEAD on väga oluline või oluline enim puudust kannatavate isikute abistamise vahend võrreldes teiste riigis rakendatavate riiklike kavade ja eraalgatustega. Ainult kaks ametiasutust leidsid, et FEAD ei ole oluline vahend (vt joonis 8).

Allikas: vastused kontrollikoja poolt korraldusasutustele saadetud küsimustiku 35. küsimusele.

FEADi suhteline tähtsus ei ole teada

Komisjonil puuduvad andmed, mis näitaksid FEADi suhtelist tähtsust ELi enim puudust kannatavatele isikutele antavas abis. ELi tasandil ei ole riikidevaheliselt võrreldavat teavet puudust kannatavatele isikutele antud abi kogumahu kohta. Enamik küsitletud liikmesriike ei osanud öelda, kui suure osa moodustab FEADi toetus kogutoetusest, mis hõlmab rahalist ja materiaalset annetamist ning vabatahtliku töö rahalist ekvivalenti. Tabelis 1 on esitatud andmed kuue liikmesriigi kohta, kes oskasid näidata FEADi suhtelist tähtsust.

Allikas: vastused kontrollikoja poolt korraldusasutustele saadetud küsimustiku 36. küsimusele.

FEADi suhtelise tähtsuse hindamiseks küsisime andmeid Euroopa Toidupankade Föderatsioonilt (FEBA). 12 liikmesriigis annavad FEBA liikmed toiduaineid heategevuseks ka FEADi toel. Saadud arvude põhjal hindab kontrollikoda, et FEAD rahastab kolmandikku toidupankade pakutavast toidust. FEBA märkis, et FEADi abil on neil võimalik kavandada teatud toiduainete, näiteks imikupiima, ümberjaotamist. Tänu sellele on nad vähem sõltuvad ebaregulaarsetest annetustest (rohkem andmeid FEBA seostest FEADiga on toodud II lisas).

FEADi toetuse suunamine on äärmiselt oluline, kuid alati pole seda rakenduskava tasandil tehtud

FEADi raamistik võimaldab liikmesriikidele enim puudust kannatavate isikute määratlemisel paindlikkust

FEADi alusmääruses on sätestatud, et liikmesriigid või partnerorganisatsioonid võivad määratleda, keda käsitatakse enim puudust kannatavate isikutena (vt  2. selgitus).

Eelarvevahendite piiratust arvestades on vahendite suunamine äärmiselt oluline

Kui FEAD oleks ainus vaesusega tegelev rahastamisvahend ELis, oleksid ressursid väga piiratud (vt 3. selgitus).

FEAD ei ole siiski kavandatud ainsaks vaesuse kaotamise vahendiks ELis. See peaks täiendama riiklikke ja piirkondlikke toetuskavasid, eraalgatusi ja muid ELi fonde, nagu ESF. Kui FEADi eesmärk on anda koos teiste toetuskavadega rohkem lisaväärtust, peab see olema suunatud neile, kes seda kõige enam vajavad, või vaesuse kõige äärmuslikumatele vormidele.

Enim puudust kannatavate isikute toetamiseks peavad korraldusasutused tuginema arvukatele selles valdkonnas tegutsejatele. Selle tagamine võib olla keeruline, arvestades osalevate organisatsioonide suurt hulka. Partnerorganisatsioonide laiaulatuslike võrgustike olemasolu võib tagada parema reageerimise kohalikele vajadustele, kuid samas raskendab see koordineerimist. Meie küsitluse andmed näitavad, et abi korraldamises osaleb umbes 5700 partnerorganisatsiooni ja veel 14 000 toetusesaajat viivad abi lõppsaajani (vt I lisa). Sellises olukorras võivad liikmesriigid kas abi rakenduskava tasandil täpselt suunata või jätta abi suunamine enim puudust kannatavatele isikutele partnerorganisatsioonide hooleks. Mõlemal juhul on abi suunamine enim puudust kannatavatele isikutele keskse tähtsusega, et tagada fondi mõjusus.

Ainult pooltes läbivaadatud liikmesriikides on abi suunatud rakenduskava tasandil

Tegime kaheksa I tüüpi rakenduskava läbivaatamise käigus kindlaks, et neli neist on suunatud konkreetsetele elanikkonnarühmadele. Üks liikmesriik mitte ainult ei määranud kindlaks sihtrühma, vaid ka selle rühma jaoks kohased meetmed ja toiduabi liigid (vt 4. selgitus). See lähenemisviis toetab FEADi piiratud vahendite otstarbekat kasutamist ja tagab abi andmise neile, kes seda kõige rohkem vajavad.

Meie küsitlusest on ka näha, et rohkem kui pooled liikmesriigid seavad FEADi abi saamise tingimuseks erinevate sotsiaaltoetuste saamise õiguse (vt joonis 9). See tähendab, et FEADi vahendid suunatakse kindlaksmääratud inimrühmadele, mis võib suurendada vahendite mõju ja lihtsustada seiret.

Allikas: vastused kontrollikoja poolt korraldusasutustele saadetud küsimustiku 21. küsimusele.

Kui liikmesriigid eeskirju karmistavad, koostavad abikõlblikkuse nimekirjad enamasti avaliku sektori asutused (riiklikud, piirkondlikud või kohalikud asutused) ning vähemal määral partnerorganisatsioonid ja toetusesaajad (vt joonis 10).

Allikas: vastused kontrollikoja poolt korraldusasutustele saadetud küsimustiku 22. küsimusele.

Samuti leidsime, et mõned liikmesriigid määratlevad oma rakenduskavades „enim puudust kannatavad isikud“ väga üldsõnaliselt. Sellest tulenevalt on FEADi toetus kättesaadav laiale ringile lõppsaajatele. See on kõige levinum liikmesriikides, kus käsitletakse FEADi kaudu toiduabi andmist MDP jätkuna (Belgia, Hispaania, Prantsusmaa ja Poola).

Need neli liikmesriiki ei keskendu oma rakenduskavades konkreetsetele elanikkonnarühmadele, kuigi nende kavad sisaldavad asjakohast analüüsi vaesuse olukorra kohta riigis. See tähendab, et mõnikord jäetakse lõppsaajate valik toetust jagavate partnerorganisatsioonide või toetusesaajate otsustada, mis toob kaasa ohu, et abi ei jõua nendeni, kes seda kõige enam vajavad.

Komisjon ei tea, kas I tüüpi rakenduskavade kaasnevad meetmed on olnud mõjusad või täiendavad

I tüüpi rakenduskavade puhul on kaasnevad meetmed kohustuslikud, kuid ebaselgelt määratletud

Kaasnevad meetmed on võrreldes MDPga FEADi peamiseks uuenduslikuks elemendiks, täites sotsiaalse tõrjutuse vähendamise eesmärki. Nendega toetatakse FEADi lõppsaajate sotsiaalset integratsiooni ja nad on I tüüpi rakenduskavade puhul kohustuslikud. Neid rakendatakse lisaks toidu- ja/või esmase materiaalse abi jaotamisele, eesmärgiga vähendada sotsiaalset tõrjutust ja/või käsitleda sotsiaalseid kriise jõulisemal ja kestlikumal viisil, nagu tasakaalustatud toitumist käsitlevate suuniste andmine ja kodumajapidamiste nõustamine eelarve planeerimise alal.

Leidsime, et kaasnevad meetmed on rakenduskavades sageli ebamääraselt sõnastatud. Vaadeldud kaheksast juhtumist viie puhul ei olnud võimalik iga-aastaste rakendamisaruannete põhjal kindlaks teha ei rakendatavate meetmete ega lõppsaajate arvu⁷. Lisaks sellele ei olnud kaasnevate meetmete laad neljal juhul rakenduskavas selgelt kindlaks määratud⁸. Eriti kehtib see kahe läbivaadatud kava puhul, kus kaasnevaid meetmeid ei rahastatud FEADist⁹, vaid riiklikest vahenditest (FEADi alusmääruses ette nähtud võimalus). Neil juhtudel oli kavas sisalduv teave veelgi piiratum¹⁰.

Uurisime oma küsitluses, milliseid kaasnevaid meetmeid liikmesriigid rakendavad (vt joonis 11). Enamik liikmesriike kasutab FEADi lõppsaajate ümbersuunamiseks riiklike sotsiaalteenuste juurde või toidu- ja toitumisalaste meetmete rakendamiseks.

Allikas: vastused kontrollikoja poolt korraldusasutustele saadetud küsimustiku 11. küsimusele.

Vahehindamise kohaselt peeti kaasnevaid meetmeid väga asjakohasteks, kuna toidu- või materiaalne abi üksinda vaesuse algpõhjuseid ei kõrvalda (vt joonis 12). Just kaasnevate meetmete tõttu on FEAD „inimeste programm“, mitte „toiduprogramm“.

Allikas: Euroopa Kontrollikoda, lähtudes avaliku konsultatsiooni tulemustest.

Lisaks näitab vahehindamine selget seost kaasnevate meetmete rakendamise ja lõppsaajate programmiga rahulolu vahel. Selles jõutakse järeldusele, et „liikmesriikides, kus kaasnevaid meetmeid rakendatakse vähem, on üldine rahulolu FEADi toetusega mõnevõrra väiksem, mis omakorda annab tunnistust sellest, et FEADi tulemuslikkuse tagamisel täidavad kaasnevad meetmed märkimisväärset rolli“.

Vaatamata sellele, et kaasnevad meetmed moodustavad FEADi uuendusliku osa, ei saa neid nende mitmekesisuse tõttu liikmesriikide vahel võrrelda. Seetõttu ei ole komisjon määratlenud ühiseid näitajaid kaasnevate meetmete rakendamise kohta ega näitajaid, mille alusel mõõta nende tulemusi.

Siiski on üksikuid näiteid kaasnevate meetmete rakendamise põhjalikuma hindamise kohta iga-aastastes rakendamisaruannetes, näiteks Hispaanias ja Poolas (vt 5. selgitus). Slovakkias tegi korraldusasutus ette teatamata kontrollkäike, et kontrollida selliste meetmete võtmist, kuid seda ei ole komisjonile saadetud iga-aastastes rakendamisaruannetes mainitud.

Vastastikune täiendavus ESFiga – vaja on täiendavaid jõupingutusi

FEAD annab enim puudust kannatavatele isikutele toetust põhivajaduste täitmiseks ja sotsiaalseks kaasamiseks. Vahehindamise kohaselt jõuab FEAD sihtrühmadeni, keda riiklikud või kohalikud meetmed ei hõlmaks, ja pakub abi, mida muidu ei antaks.

ESF keskendub rühmadele, mis on tööturule lähemal ja pakub sihipärasemat toetust aktiivseks sotsiaalmajanduslikuks kaasamiseks. Vahehindamises rõhutatakse vajadust FEADi ja ESFi vahelist sünergiat suurendada, „et aidata lõppsaajatel, eriti tööealistel, vähendada kaugust tööjõuturust“.

Me ei suutnud kindlaks teha, kuidas FEAD ja muud toetuskavad, kas siis riiklikud või ESF, üksteist täiendavad. Näiteks Prantsusmaa puhul kritiseeriti eelhindamises teabe puudumist FEADi ja ESFi meetmete koostoime kohta¹¹. Küsitluse tulemused näitavad ka, et FEADi ja ESFi meetmete omavaheline täiendavus on piiratud, kuna vähesed liikmesriigid teatasid, et nad on inimesi FEADist ESFi meetmete juurde suunanud (vt joonis 13). Seire puhul on arvud veelgi väiksemad – 21 vastajat märkis, et nad ei tee vastastikuse täiendavuse üle seiret.

Allikas: vastused kontrollikoja poolt korraldusasutustele saadetud küsimustiku 23. ja 24. küsimusele.

Need kaks liikmesriiki, kes vastasid, et teevad seiret selle üle, kui palju FEADi lõppsaajaid on ESFi meetmetesse integreeritud, olid Eesti ja Bulgaaria. Mõlemad teatasid, et on FEADi lõppsaajad ESFi meetmetesse integreerinud (vt 6. selgitus).

6. selgitus

Hea tava Eestis ja Bulgaarias – näide ESFi tegevuse kohta kogutavatest andmetest

Allikas: vastused kontrollikoja poolt korraldusasutustele saadetud küsimustiku 26. küsimusele.

Aruandlus kaasnevate meetmete kohta on paranenud, kuid nende osa vaesuse leevendamises ei ole kindlaks tehtud

Komisjon on täiustanud teadmiste jagamist sotsiaalse kaasamise meetmete, eelkõige I tüüpi rakenduskavade kaasnevate meetmete kohta. Näiteks on komisjon korraldanud FEADi võrgustiku koosolekuid, millest ühel käsitleti konkreetselt kaasnevaid meetmeid. Sellised seminarid annavad korraldusasutustele ja fondi rakendamisega seotud organisatsioonidele võimaluse vahetada kogemusi ja häid tavasid. Samuti korraldab komisjon regulaarselt FEADi seminare, kus korraldusasutustega arutatakse erinevaid küsimusi.

Lisaks on komisjon siseauditi talituse auditi põhjal teinud täiendusi riiklikes iga-aastastes rakendamisaruannetes sisalduvas aruandluses, mis käsitleb kaasnevaid meetmeid. Selline teave on aga tavaliselt kirjeldav ja seda ei saa koondada.

Hoolimata nendest jõupingutustest aruandluse parandamiseks, on kaasnevate meetmete olukord liikmesriigiti endiselt ebaühtlane. Senikaua, kuni ei ole vaja kindlaks määrata lähte- või sihtväärtusi, ja teave, juhul kui see on kättesaadav, on peamiselt kvalitatiivne, ei ole meetmete mõju vaesuse leevendamisele võimalik kontrollida.

Fondi tulemuslikkuse analüüsimisel leiti vahehindamises, et kaasnevate meetmete rakendamine ja seire on valdkond, kus FEADi potentsiaali võiks rohkem ära kasutada. Kaasnevate meetmete tugevdamise vajadus on tõstatatud ka Hispaania partnerorganisatsiooni koostatud aruandes, mis põhineb koos lõppsaajate ja riigiasutustega tehtud uuringul¹².

II tüüpi rakenduskavad – sotsiaalne kaasamine on sihipärasem, kuid haakumine ESFiga ei ole alati kindlaks määratud

II tüüpi rakenduskavade jaoks on vaja kehtestada täpsed sihtarvud

II tüübi rakenduskavades järgitakse oluliselt erinevat lähenemisviisi I tüübi suhtes. nende eesmärk on otseselt enim puudust kannatavate isikute sotsiaalne kaasamine. Seda tüüpi rakenduskava valinud neli liikmesriiki on Taani, Saksamaa, Madalmaad ja Rootsi. Kokku on neile eraldatud 2,5% FEADi eelarvest, millest 80% läheb Saksamaale. II tüüpi rakenduskavades tuleb seada konkreetsed eesmärgid ja määrata kindlaks, millisele enim puudust kannatavate isikute sihtrühmale abi suunatakse (vt 7. selgitus).

II tüüpi rakenduskavade kavandamisel peavad liikmesriigid FEADi alusmääruse kohaselt kindlaks määrama erieesmärkide eeldatavad tulemused ja vastavad väljundi- ja tulemusnäitajad koos alg- ja sihtväärtustega. Sellise rangema seirekorra tõttu on neis FEADi tulemusi lihtsam mõõta kui I tüüpi rakenduskavade puhul (vt 8. selgitus).

Saksamaal võib FEADi kasutada enim puudust kannatavate isikute rühmade stabiliseerimiseks, kelleni kohaliku tasandi sotsiaalteenistuste abi ei jõua. FEAD pakub sihtrühmadele kergesti juurdepääsetavat tüüpi abi. See tähendab, et mõningatel juhtudel võib FEADi kasutada selleks, et liikuda edasi muude olemasolevate standardsete abimeetmete juurde. Üldeesmärk on kasutada FEADi toetust n-ö sillana teiste toetuskavade juurde.

Vahehindamise kohaselt jõudis FEADi toetus II tüüpi rakenduskavade raames 2016. aastal, mis oli selle rakendamise esimene aasta, ligikaudu 23 000 inimeseni (neist 21 660 Saksamaal). FEAD oli üldjoontes õigel teel, et saavutada konkreetsete väljundinäitajatega seotud eesmärgid. Lisaks peeti väga oluliseks sotsiaalse kaasamise kavu, sest toidu- ja materiaalne abi ei ole piisav, et võidelda tõhusalt vaesuse vastu pikas perspektiivis.

Abi suunamine on täpsem, kuid sünergia ESFiga ei ole alati kindlaks tehtud

Uurisime oma küsitluses, kas liikmesriigid, kes valisid II tüüpi rakenduskavad, integreerisid FEADiga hõlmatud inimesed vastava ESFi kava meetmetesse, võttes arvesse nn sillafunktsiooni, mis FEADil peaks nende meetmete suhtes olema. Kaks vastasid, et nad on seda teinud¹³. Küsimusele, kas nad teevad seiret ka sillafunktsiooni puudutava kvantitatiivse teabe üle, vastas aga ainult üks jaatavalt¹⁴.

Järeldused ja soovitused

Auditiga hinnati, kas FEAD kavandati tõhusaks vahendiks, mille abil leevendada vaesust ja aidata kaasa enim puudust kannatavate isikute sotsiaalsele kaasamisele ELis. Jõudsime järeldusele, et lisaks vaesuse leevendamisele tänu toiduabile pakuvad FEADi uuenduslikud sotsiaalpoliitika elemendid liikmesriikidele võimalusi sotsiaalse kaasatuse edendamiseks. Seire piiratuse tõttu ei ole selle panus vaesuse vähendamisse aga kindlaks tehtud.

Leidsime, et vaatamata oma üldeesmärgile, milleks on enim puudust kannatavate isikute sotsiaalne kaasamine, on FEAD jätkuvalt ennekõike toiduabi programm: 83% selle eelarvest on ette nähtud toiduabiks. Selle põhjuseks on asjaolu, et FEADi ülesehitus võimaldab liikmesriikidel jätkata toiduabi pakkumist seal, kus nad seda asjakohaseks peavad, nagu oli ka MDP raames. Sellest hoolimata hindavad enim puudust kannatavate isikutega tegelevad sidusrühmad FEADi kõrgelt (vt punktid 19–27).

FEAD on rahalise mahu poolest suhteliselt väike fond. Abi andmises lõppsaajatele osalevad paljud eri pooled. Leidsime, et FEADi programmitöö on liikmesriigiti väga erinev, mis puudutab abi sihipärastamist. Pooled läbivaadatud liikmesriigid on rakenduskava tasandil abi täpselt suunanud, keskendudes vaesuse kõige raskematele vormidele, mis peaks võimaldama fondi tõhusamalt kasutada. Ülejäänud liikmesriigid ei suuna rakenduskavades abi konkreetsetele sihtrühmadele. Abi suunamine haavatavatele elanikkonnarühmadele on jäetud partnerorganisatsioonide otsustada, millega kaasneb piiratud vahendite hajutamise oht (vt punktid 28–36).

FEADi uuenduslik element mõlemat tüüpi rakenduskavade puhul on rõhuasetus enim puudust kannatavate isikute sotsiaalsele kaasamisele, millega varasem abiprogramm ei tegelenud. Kui kõnealuseid meetmeid kasutati nõuetekohaselt, oli üldine rahulolu fondiga suurem. Sotsiaalse kaasamise meetmete edukust ei ole siiski võimalik jälgida, sest puuduvad kvantitatiivsed andmed ja seetõttu ei ole võimalik fondi panust enim puudust kannatavate isikute sotsiaalses kaasamises mõõta. Lisaks sellele jälgivad vähesed liikmesriigid FEADi ja ESFi meetmete vastastikust täiendavust (vt punktid 37–56).

Komisjon on teinud ettepaneku liita perioodi 2021–2027 mitmeaastases finantsraamistikus FEAD uue fondiga ESF+. Kontrollikoda on komisjoni ettepanekut järgmiste soovituste esitamisel arvesse võtnud.

Uue fondi ESF+ rakenduskavade heakskiitmisel peaks komisjon nõudma liikmesriikidelt esmase toidu- ja materiaalse abi andmist neile, kes seda kõige enam vajavad, tehes selleks järgmist:

1. kirjeldama selgelt vaesuse olukorda riigis;
2. kindlaks määrama elanikkonnarühm(ad), millele keskenduda, ja vahendid, mida selleks kasutada;
3. kindlaks määrama sekkumisloogika ja eelkõige oodatavad tulemused, kontrollväärtused (baasväärtused) ja kvantifitseeritud eesmärgid.

Tähtaeg: ESF+ rakenduskavade heakskiitmise ajaks

1. Liikmesriigid, kes kasutavad fondi ESF+ selleks, et vähendada materiaalset puudust toidu ja/või esmase materiaalse abi andmisega enim puudust kannatavatele isikutele, peaksid k
1. lisama oma rakenduskavadesse kaasnevaid meetmed, et toidu- ja esmast materiaalset abi täiendada, v
2. oma rakenduskavades selgelt määratlema, millised sotsiaalse kaasamise meetmed laiema ESF+ raames on otseselt suunatud toidu- ja/või materiaalse abi saajatele;
2. komisjon peaks rakenduskavade heakskiitmisel tagama, et 2. soovituse punkti a alapunkti i) või ii) on arvesse võetud.

Tähtaeg: ESF+ rakenduskavade heakskiitmise ajaks

Komisjon ja liikmesriigid peaksid välja töötama metoodika, mille abil hinnata, kui palju suutsid toidu- ja materiaalse abi lõppsaajad parandada oma isiklikku olukorda FEADi ja muude sotsiaalse kaasamise kavade kaudu kas liikmesriikides või fondi ESF+ kaudu.

Tähtaeg: 2023. aasta juuni lõpp

II auditikoda, mida juhib kontrollikoja liige Iliana Ivanova, võttis käesoleva aruande vastu 27. veebruari 2019. aasta koosolekul Luxembourgis.

Kontrollikoja nimel

president
Klaus-Heiner LEHNE

Akronüümid ja lühendid

DG AGRI: Põllumajanduse ja maaelu arengu peadirektoraat

DG EMPL: Tööhõive, sotsiaalküsimuste ja sotsiaalse kaasatuse peadirektoraat

EaSI: ELi tööhõive ja sotsiaalse innovatsiooni programm

EGF: Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fond

ESF: Euroopa Sotsiaalfond

ESF +: Euroopa Sotsiaalfond+ (mitmeaastane finantsraamistik 2021–2027)

ESIF: Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondid

FEAD: Euroopa abifond enim puudust kannatavate isikute jaoks

FEBA: Euroopa Toidupankade Liit

MDP: enim puudust kannatavate isikute Euroopa abiprogramm

PROGRESS: Programm PROGRESS (2007–2013)

RK: rakenduskava

Mõisted

Eelhindamine: iga rakenduskava kvaliteedi ja ülesehituse parandamiseks koostatud tõenduspõhine hindamine, mis peaks tuginema asjakohastele andmetele.

Enim puudust kannatavad isikud: füüsilised isikud (üksikisikud, perekonnad, leibkonnad või nendest moodustunud rühmad), kelle vajadus abi järele on kindlaks tehtud vastavalt objektiivsetele kriteeriumidele, mille on kehtestanud riigi pädevad asutused, konsulteerides asjaomaste sidusrühmadega ja vältides huvide konflikte, või mille on kindlaks määranud partnerorganisatsioonid ja heaks kiitnud riigi pädevad asutused ning mis võivad sisaldada elemente, mis võimaldavad suunata abi enim puudust kannatavatele isikutele teatavates geograafilistes piirkondades.

Euroopa Sotsiaalfond: Euroopa Sotsiaalfondi ülesanne on tugevdada Euroopa Liidu sisest majanduslikku ja sotsiaalset ühtekuuluvust, parandades tööhõivet ja töövõimalusi (peamiselt koolitusmeetmete kaudu), soodustades kõrget tööhõive taset ning suurema arvu ja paremate töökohtade loomist.

FEADi alusmäärus: Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. märtsi 2014. aasta määrus (EL) nr 223/2014, mis käsitleb Euroopa abifondi enim puudustkannatavate isikute jaoks.

FEADi võrgustik: : FEADi võrgustik on avatud liikmesusega kogukond, mis pakub abi enim puudust kannatavatele inimestele Euroopas. See hõlmab FEADi riiklikke korraldusasutusi, FEADi rahastatud tegevusi ellu viivaid või neist huvitatud organisatsioone, ELi tasandi vabaühendusi ja ELi institutsioone. FEADi võrgustik ühendab kõiki neid, kes töötavad selle nimel, et vähendada vaesuse kõige raskemaid vorme Euroopa riikides. See annab liikmetele võimaluse jagada häid tavasid ja innustada uusi ideid ning arutada, kuidas pakkuda enim puudust kannatavatele isikutele Euroopas mitterahalist abi.

I tüüpi rakenduskava: toidu- ja/või esmase materiaalse abi rakenduskava on rakenduskava, mille abil toetatakse toidu- ja/või esmase materiaalse abi jaotamist enim puudust kannatavatele isikutele ning mida täiendatakse asjakohasel juhul enim puudust kannatavate isikute sotsiaalset tõrjutust vähendavate kaasnevate meetmetega.

II tüüpi rakenduskava: enim puudust kannatavate isikute sotsiaalse kaasamise rakenduskava on rakenduskava, mille abil toetatakse aktiivsete tööturumeetmete hulka mittekuuluvaid meetmeid, mis hõlmavad mitterahalist, mittemateriaalset abi ja mille eesmärk on enim puudust kannatavate isikute sotsiaalne kaasamine.

Kaasnevad meetmed: toidu- ja/või esmase materiaalse abi jaotamisele lisaks võetavad meetmed, mille eesmärk on vähendada sotsiaalset tõrjutust ja/või käsitleda sotsiaalseid kriise jõulisemal ja kestlikumal viisil, nagu tasakaalustatud toitumist käsitlevate suuniste andmine ja nõustamine eelarve planeerimise alal.

Korraldusasutus: liikmesriigi määratud riiklik, piirkondlik või kohalik haldusasutus (või muu avaliku või erasektori asutus), kes täidab rakenduskava juhtimise ülesannet. Korraldusasutuse kohustuste hulka kuulub rahastatavate projektide valimine, järelevalve nende elluviimise üle ning komisjonile esitatav finants- ja tulemuste alane aruandlus. Korraldusasutus on ka asutus, kes kehtestab toetusesaajate suhtes finantskorrektsioone komisjoni, Euroopa Kontrollikoja või liikmesriigi mis tahes asutuse auditite põhjal.

Lõppsaaja: enim puudust kannatav(ad) isik(ud), kes saab/saavad toetust.

Lõppsaajate uuring: struktureeritud uuring toidu- ja/või esmase materiaalse abi rakenduskavade (I tüüpi rakenduskavad) lõppsaajate kohta on üks vahenditest, mille abil hinnata Euroopa abifondi enim puudustkannatavate isikute jaoks.

Materiaalne abi: kindla piirväärtusega enim puudust kannatavate isikute isiklikuks kasutamiseks mõeldud esmatarbekaubad, nagu riided, jalanõud, hügieenitarbed, koolivahendid ja magamiskotid.

Partnerorganisatsioon: avaliku sektori asutus ja/või mittetulundusühendus, kes jaotab kas otse või muu partnerorganisatsiooni kaudu toidu- ja/või esmast materiaalset abi, mida täiendatakse asjakohasel juhul kaasnevate meetmetega, või kes viib ellu meetmeid, mille otsene eesmärk on enim puudust kannatavate isikute sotsiaalne kaasamine, ning kelle tegevuse on välja valinud korraldusasutus.

Puudust kannatavatele isikutele suunatud sotsiaaltoetusmeetmed: igasugune rahaline toetus era- ja avaliku sektori algatustelt, organisatsioonidelt ja institutsioonidelt, kes pakuvad riigis materiaalset puudust kannatavatele inimestele abi või toetust, mis hõlmab materiaalset annetamist, rahalist annetamist ja vabatahtliku töö rahalist ekvivalenti.

Tegevus: projekt, leping või meede, mille on välja valinud asjaomase rakenduskava korraldusasutus või mis on valitud tema vastutusel ja mis aitab kaasa tegevusega seotud rakenduskava eesmärkide saavutamisele

Toetusesaaja: tegevuse algatamise või algatamise ja elluviimise eest vastutav avaliku või erasektori asutus.

Vahehindamine: komisjoni tellitud aruanne FEADi kohta (koostaja Metis GmbH koos Fondazione Giacomo Brodolini ja Panteiaga), mille komisjon avaldab.

Järelmärkused

¹ Eurostati andmed.

² Vt eriaruanne nr 6/2009.

³ Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. märtsi 2014. aasta määrus (EL) nr 223/2014, mis käsitleb Euroopa abifondi enim puudustkannatavate isikute jaoks.

⁴ I tüüpi rakenduskavad: Belgia, Tšehhi Vabariik, Hispaania, Prantsusmaa, Itaalia, Poola, Rumeenia, Slovakkia; II tüüpi rakenduskavad: Saksamaa.

⁵ FEADi rakendamise komisjoni vahehindamise avaldamise aeg langes kokku käesoleva aruande koostamise ajaga.

⁶ Ühendkuningriik, kes ei ole oma algset FEAD rakenduskava ellu viinud, ei vastanud.

⁷ Belgia, Tšehhi Vabariik, Prantsusmaa, Itaalia, Slovakkia.

⁸ Belgia, Tšehhi Vabariik, Prantsusmaa, Slovakkia.

⁹ Selliste meetmete rahastamiseks võib igas riiklikus rakenduskavas kasutada kuni 5% toidu- ja/või esmase materiaalse abi ostukuludest.

¹⁰ Belgia ja Prantsusmaa.

¹¹ FEADi rakendamise Prantsusmaa rakenduskava (2014–2020) eelhindamine (Évaluation ex ante du Programme Opérationnel 2014–2020 pour la mise en œuvre du Fonds européen d’aide aux plus démunis (FEAD)).

¹² FEADi mõju hindamine Hispaanias nii lõppsaajate kui korraldusasutuste ja töötajate seisukohast, Hispaania Punane Rist, 2018 (Valoración del impacto del Fondo de Ayuda Europea para las personas más desfavorecidas (FEAD) en España, a través de la percepción de las personas beneficiarias, Organizaciones y personal de gestión, Cruz roja española, 2018).

¹³ Saksamaa ja Madalmaad.

¹⁴ Madalmaad.

¹⁵

• Turult kõrvaldamine – saadused – puu- ja juurviljad – turult kõrvaldatud kriisijuhtimise raames ja tasuta jagatud tunnustatud heategevusorganisatsioonidele ja fondidele, sealhulgas toidupankadele, et neid saaks kasutada ebasoodsas olukorras olevate inimeste abistamiseks. Kõnealune meede on kooskõlas määruse (EL) nr 1308/2013 artikli 34 lõikega 4.
• ELi tooted – kategooria hõlmab Euroopa abifondi enim puudust kannatavate isikute jaoks (FEAD).
• Tööstus – toiduülejääk, st söödavad toiduained, mida kliendid või inimesed, kelle jaoks nad on toodetud, töödeldud, turustatud, kätte toimetatud või ostetud, ei ole eri põhjustel ostnud ega tarbinud ning mis saadakse tootmissektorilt – tööstusettevõtetelt, äriühingutelt, tootjatelt jne. Toidupangad saavad toiduülejäägi tasuta ja vastutasuks jagavad nad selle tasuta heategevusorganisatsioonidele, mis toetavad abivajajaid.
• Turustamine – toiduülejääk, st söödavad toiduained, mida kliendid või inimesed, kelle jaoks nad on toodetud, töödeldud, turustatud, kätte toimetatud või ostetud, ei ole eri põhjustel ostnud ega tarbinud ning mis saadakse turustussektorilt – jaemüügikettidelt, äriühingutelt, jaotuskeskustelt, hulgimüüjatelt jne. Toidupangad saavad toiduülejäägi tasuta ja vastutasuks jagavad nad selle tasuta heategevusorganisatsioonidele, mis toetavad abivajajaid.
• Kogumine – viis toiduainete kogumiseks otse inimestelt. Novembri lõpus või detsembri alguses korraldavad mõned FEBA liikmed toiduainete kogumist: supermarketites tegutsevad vabatahtlikud paluvad sisseoste tegevatel inimestel osta midagi täiendavat, et annetada see toidupankadele.

Auditirühm

Kontrollikoja eriaruannetes esitatakse auditite tulemused, mis hõlmavad ELi poliitikat ja programme ning konkreetsete eelarvevaldkondade juhtimisega seotud teemasid. Auditite valiku ja ülesehituse juures on kontrollikoja eesmärgiks maksimeerida nende mõju, võttes arvesse tulemuslikkuse ja vastavuse riske, konkreetse valdkonna tulude ja kulude suurust, tulevasi arengusuundi ning poliitilist ja avalikku huvi.

Kõnealuse tulemusauditi viis läbi ühtekuuluvusse, majanduskasvu ja kaasamisse tehtud investeeringute kuluvaldkondade eest vastutav II auditikoda, mille eesistuja on kontrollikoja liige Iliana Ivanova. Auditit juhtis kontrollikoja liige George Pufan, keda toetasid kabinetiülem Patrick Weldon, kabineti atašee Mircea Radulescu, valdkonnajuht Emmanuel Rauch ning audiitorid Naiara Zabala Eguiraun, Dana Moraru ja Carmen Gruber.

Vasakult paremale: Mircea Radulescu, George Pufan, Carmen Gruber, Patrick Weldon, Emmanuel Rauch.

Kontakt

EUROOPA KONTROLLIKODA
12, rue Alcide De Gasperi
1615 Luxembourg
LUKSEMBURG

Tel +352 4398-1
Päringud: eca.europa.eu/et/Pages/ContactForm.aspx
Veebisait: eca.europa.eu
Twitter: @EUAuditors

Lisateavet Euroopa Liidu kohta saab internetist Euroopa serverist (http://europa.eu).

Luxembourg: Euroopa Liidu Väljaannete Talitus, 2019

© Euroopa Liit, 2019

Euroopa Liidu autoriõiguste alla mittekuuluvate fotode või muu materjali kasutamiseks või reprodutseerimiseks tuleb taotleda luba otse autoriõiguste valdajalt.

VÕTA ÜHENDUST ELiga

Isiklikult
Kõikjal Euroopa Liidus on sadu Europe Directi teabekeskusi. Teile lähima keskuse aadressi leiate: https://europa.eu/european-union/contact_et

Telefoni või e-postiga
Europe Direct on teenus, mis vastab Teie küsimustele Euroopa Liidu kohta. Teenusega saate ühendust võtta:

• helistades tasuta numbril: 00 800 6 7 8 9 10 11 (mõni operaator võib nende kõnede eest tasu võtta),
• helistades järgmisel tavanumbril: +32 22999696 või
• e-posti teel: https://europa.eu/european-union/contact_et

ELi KÄSITLEVA TEABE LEIDMINE

Veebis
Euroopa Liitu käsitlev teave on kõigis ELi ametlikes keeltes kättesaadav Euroopa veebisaidil: https://europa.eu/european-union/contact_et

ELi väljaanded
Tasuta ja tasulisi ELi väljaandeid saab alla laadida või tellida EU Bookshopi kaudu: https://publications.europa.eu/et/publications Suuremas koguses tasuta väljaannete saamiseks võtke ühendust talitusega Europe Direct või oma kohaliku teabekeskusega (vt https://europa.eu/european-union/contact_et).

ELi õigus ja seonduvad dokumendid
ELi käsitleva õigusteabe, sealhulgas alates 1951. aastast kõigi ELi õigusaktide konsulteerimiseks kõigis ametlikes keeleversioonides vt EUR-Lex: http://eur-lex.europa.eu/homepage.html?locale=et

ELi avatud andmed
ELi avatud andmete portaal (http://data.europa.eu/euodp/et/data) võimaldab juurdepääsu ELi andmekogudele. Andmeid saab tasuta alla laadida ja taaskasutada nii ärilisel kui ka mitteärilisel eesmärgil.